Arstide lahkumine välismaale jätkub

Eesti tipparstid. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Välismaal töötamiseks vajalikke tõendeid on terviseameti andmetel tänavu esimese kuue kuuga väljastatud 108-le tervishoiutöötajale.

Poole aastaga on dokumentidel järel käinud 34 arsti, 55 üldõenduse eriala spetsialisti, 14 hambaravi valdkonna töötajat. Kõige rohkem on arstidest kuue kuuga tõendi võtnud üldmeditsiini eriala doktorid (14), 2. kvartalis ka mitu anestesioloogi ja peremeditsiini eriala esindajat.

Aastate lõikes on näha, et arstide migratsiooni tagajärjel on alates 2004. aastast terviseametist dokumente välja võtnud 1232 arsti ning 1342 üldõenduse eriala spetsialisti, lisaks 313 hambaravi eriala töötajat, 55 ämmaemandat. Kokku on viimase kümnendi jooksul välismaal töötamiseks tõendi võtnud 2946 tervishoiutöötajat.

Terviseamet toonitab, et väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55-60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest. Statistika sisaldab ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid. Näiteks arst võtab tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse. Samuti vajatakse korduvat tõendit, kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud 4-5 tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse nn e-teenust (näiteks radioloogia). Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii. Vaatamata eelöeldule annab see number orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest.

Selleks et siirduda teise riigi tööturule, peab tervishoiutöötaja või proviisor taotlema terviseametilt tõendit tema koolituse ja töökogemuse vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis sätestatule, samuti hinnangut oma reputatsioonile.