/nginx/o/2014/07/04/3168605t1hc890.jpg)
Haapsalu Tagalahe ravimuda tegi kuurortlinna kuulsaks juba 19. sajandi keskel ja pakub ravituristide luudele-liigestele leevendust ning spaadele teenistust veel pikka aega. Ent kui kaua, see pole teada, sest laht muutub aina madalamaks ja siinset mudamaardlat uurinud teadlasi teeb see murelikuks.
«Hetke järeldused on isegi mõnes mõttes murettekitavad,» ütleb Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur ja Haapsalu kolledži mudalabori spetsialist Jaanus Terasmaa, kirjutab Läänlane. Ta on üks teadlastest, kes uurib kõiki viit Eesti ravimudamaardlat.
«Mitte küll, et midagi ohtlikuks oleks läinud – raskemetallide sisaldus on kontrolli all ja seal mingisuguseid suuri muutusi ei ole –, aga just lahe üldise ökoloogilise seisundi mõttes on sete muutunud tunduvalt orgaanilisemaks kui ta oli 1990-ndatel,» räägib Terasmaa.
Haapsalu muda uuriti viimati põhjalikult 1990-ndail. Siis veel Tagalaht nii madal ja kinnikasvanud polnud. Nüüd on asi halvem – taimed vohavad ja meri on nii madal, et kõnni või Noarootsi, ilma et särgikrae märjaks saaks.
Kas see tähendab, et Haapsalu maardla on ohus? «Pikemas perspektiivis küll. Ühel hetkel on seal vee sügavus nii väike, et võib-olla juba takistab kaevandamist,» ennustab teadlane.
Ta lisab, et hiljuti Tagalahel mudaproove võttes see lihtne ei olnud – pidi taimelaikude vahel laveerima, et proovid kätte saada. «Teine küsimus on see, et ega me veel päris täpselt tea, kuidas kaevandamise hetkel mudasse sattuvad kasvavad taimed muda koostist hiljem mõjutavad. See võib tuua kaasa probleeme.»