/nginx/o/2010/07/07/398529t1hefd5.jpg)
Mõne aasta pärast võivad suitsetamisest loobumist plaanivad inimesed saada abi geneetilistest testidest, mis aitavad leida lõpetamiseks kõige sobivama viisi.
Geneetiline test võiks aidata suitsetamisest loobujaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliseks lootuseks andis alust meditsiiniajakirjas Molecular Medicine avaldatud uurimus. Teadlased leidsid, et inimese geneetiline taust võib mõjutada suitsetamisest sõltuvust ning seda arvesse võttes on võimalik igale inimesele geneetiliste testide abil leida sobivaim suitsetamisest loobumise meetod, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Uurimuses osalenud teadlase Jed Rose`i sõnul võiksid sarnased testid kasutusele tulla kolme kuni viie aasta pärast. «Arstid võiksid selliste testide abil soovitada inimestele sobivaimat meetodit, mis võiks aidata parandada suitsetamisest loobumise edukust,» märkis ta.
Värskelt tehtud katsetes osalesid nii nikotiinist tugevalt sõltuvuses ehk üle kümne sigareti päevas suitsetavad kui ka nõrgalt sõltuvuses suitsetajad. Neile määrati loobumise abivahendiks täiesti juhuslikult kas kanged (42 mg päevas) või tavalised (21 mg päevas) nikotiiniplaastrid.
Lisaks võtsid teadlased osalejatelt DNA-proovi ja nii said nad uurida, millise geneetilise taustaga katsealustele mõjusid paremini kangemad, millistele lahjemad plaastrid.
Selgus, et genotüüp ennustas osaliselt ette suitsetamisest loobumise edukust. Inimesed, kes olid nikotiinist tugevalt sõltuvuses ja kelle geneetiline taust muutis loobumise keerukamaks, saavutasid paremaid tulemusi kangete plaastritega, teistele sobisid paremini aga standardsed plaastrid.
Järgnevates uuringutes plaanivad teadlased saadud tulemusi kontrollida ning laiendada suitsetamisest loobuda aitavate ravimeetodite arsenali, et aidata igale inimesele leida just talle sobiv suitsetamisest loobumise meetod.