/nginx/o/2010/07/07/398582t1h386a.jpg)
Kui õpilaste koolipäev algaks mitte kell kaheksa, vaid pool tundi hiljem, saaksid õpilased koolis palju paremini hakkama, selgus USA-s läbiviidud ning ajakirjas Archives of Pediatrics and Adolescent Medicine avaldatud uuringust.
Hilisem koolipäeva algus päästab kroonilisest väsimusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühes Rhode Islandi keskkoolis vaadeldi 201 õpilast vanuses 9-12 aastat, kelle koolitunnid ühe õppeaasta vältel algasid mitte kell kaheksa, vaid pool üheksa hommikul.
Uurijad lähtusid eeldusest, et murdeikka jõudnud noored hakkavad õhtuti kauem üleval olema, samal ajal vajaks nende organism endiselt üheksatunnist öist und. Selline vastuolu põhjustab õpilaste seas sageli kroonilist väsimust ning keskendumisvõime halvenemist.
Selgus, et nii lihtne muudatus noorte päevarežiimis nagu koolipäeva alguse veidi hilisemaks nihutamine mõjutas tunduvalt laste õppeedukust koolis. Nende öine uni oli keskmiselt 45 minutit pikem ning nad läksid magama keskeltläbi 18 minutit varem. Tavapäraselt öösiti alla seitsme tunni magavate õpilaste osakaal vähenes tervenisti 79,4 protsendi võrra ja öösel vähemalt kaheksa tundi magavate noorte osakaal tõusis 16 protsendilt 54,7 protsendini.
Pikem öine uni mõjus laste enesetundele: uuringus osalenud kirjeldasid meeleolu paranemist, kroonilise väsimustunde ja unisuse vähenemist, nad olid õppimiseks paremini motiveeritud. Isegi oma kooliarsti külastasid lapsed mitmesuguste väsimusest tingitud kaebuste pärast vähem ning vähenes ka nende koolist puudumiste arv.
Uuringu tulemused avaldasid kooli hoolekande komiteele nii sügavat muljet, et koolipäeva algus otsustatigi üle viia tavapärasest pool tundi hilisemaks.