Eestisse jõudis rasestumisvastane nahaalune implantaat

Etonogestreeli sisaldav nahaalune implantaat Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Eesti apteekidesse jõudis müügile uus rasestumisvastane vahend, etonogestreeli sisaldav nahaalune implantaat, mis sai ravimiametilt müügiloa alles mullu sügisel.

Pelgulinna sünnitusmaja reproduktiivmeditsiini keskuse naistearst Kai Haldre rääkis, et nii nagu nimigi ütleb, on tegemist nahaaluse implantaadiga ehk lahtiseletatult on vahendi toimeaine paigutatud väikesesse n-ö pulgakesse, millest see aja jooksul kindlas hulgas vereringesse läheb. Naha alla paigutatakse see spetsiaalse «püstoli» abil.

Implantaadi paigaldamiseks on soovitav valida õlavarre sisemine külg küünarliigesest umbes 10 cm kõrgemal. Nahk tuimastatakse ja vahend viiakse naha alla. See võib sinna jääda kuni kolmeks aastaks. Et pulgakest uuesti kätte saada, tuleb nahale teha mõnemillimeetrine lõige, samuti kohaliku tuimastusega.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius lausus, et amet kaalus ravimist patsiendi jaoks saadavat võimalikku kasu ja kahju ning kuna võimalik kasu ületas keskmise kahju, siis otsustati vahendile müügiluba väljastada. 9. detsembril lisas haigekassa implantaadi soodusravimite nimekirja, eesmärgiga suurendada patsientide valikuvõimalusi.

Kai Haldre tõdes, et viimasel viiel aastal on vahend populaarsust kogunud Suurbritannias. «Paljudel välismaal elavatel eesti naistel on selle vahendi kasutamise kogemus,» kinnitas ta. Kui Eestis lubati implantaat apteegiriiulile mullu 2. septembril, siis esmakordselt sai ravim müügiloa Euroopas juba 1998. aastal, seda korraga 15 riigis, teiste seas ka näiteks Soomes.

Naistearst märkis, et iga ravimi Eestisse tuleku eeldus on, et see on lülitatud soodusravimite nimekirja ehk on hinna poolest kasutajatele kättesaadav. «Ravimite välja töötamine ja turule toomine on seotud väga suurte kulutustega ja ilma veendumuseta, et see on väikeses Eestis mõttekas, ükski firma ühtegi ravimit siia müügile ei too,» nentis Haldre.

Etonogestreeliga implantaati saab sarnaselt teiste hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega osta apteegist retsepti alusel. Praegu müüakse vahendit ühes Tallinna ja kahes Tartu apteegis haigekassas kindlustatutele hinnaga 52,50 eurot. «Kolmeaastast kasutusperioodi arvestades tuleb hind kasutajale paljude teiste vahenditega võrreldes ülimalt soodne,» toonitas Haldre.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk lausus, et implantaat on mõeldud raseduse vältimiseks 18–40-aastastel naistel. «Vanusepiirang tuleb sellest, et kliinilisi uuringuid ei ole noorematel ja üle 40-aastastel tehtud,» teatas ta.

Naistearst Kai Haldre andmetel tohivad ainult kollaskehahormooni sisaldavat nahaalust implantaati kasutada kõigis vanuserühmades naised. «Lähtume praktilises töös rasestumisvastase vahendi valikul Maailma Terviseorganisatsiooni juhendist, mis käsitleb eri rasestumisvastaste vahendite kasutamist eri situatsioonides, haiguste korral ja eri vanuses. Juhend lähtub kogu tõenduspõhisest informatsioonist, mis antud ajahetkel ühe või teise vahendi kohta saadaval ning seda uuendatakse pidevalt,» lausus ta.

Paigaldab ainult arst

Sarnaselt emakasisese vahendiga (rahvakeeli spiraal) võib implantaati naha alla paigaldada ainult arst. «Võimalik, et kõik arstid, kes tegelevad rasestumisvastaste vahenditega, pole praeguseks jõudnud veel vastavat koolitust läbida, kuna implantaat on alles hiljuti meile jõudnud. Koolitused toimuvad ja lähiajal jõuavad kindlasti kõikide spetsialistideni,» lausus Haldre.

Implantaat sobib Haldre õpetusel igas vanuses nii sünnitanud kui ka mitte sünnitanud naistele, samuti rinnaga toitvatele naistele, kes vajavad väga tõhusat rasestumisvastast vahendit mõne aasta jooksul. Implantaat sobib hästi neile, kellel naissuguhormooni östrogeeni sisaldavad vahendid (pillid, tuperõngas, plaaster) on selles sisalduva östrogeeni tõttu vastunäidustatud.

Paljudes maades on selliste tänapäevaste pikatoimeliste vahendite levik Haldre sõnul välja tõrjumas naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvastast meetodit. Nimelt on teada, et suur osa steriliseerimist soovinud inimesi muudab aja jooksul meelt. «Implantaadi eemaldamise järel taastub viljakus paari nädala jooksul ning soovi korral võib kohe rasestuda,» toonitas naistearst.

«Kuna tegemist on vaid kollaskehahormooni sisaldava vahendiga, ei kaasne venoosse trombemboolia, südamelihase infarkti ja insuldi suurenenud riski, vahendi kasutamine ei mõjuta luutihedust,» tõi Haldre välja häid omadusi. Implantaati võivad kasutada ka naised, kelle kehamassiindeks on enam kui 30.

Peamiseks ebamugavuseks vahendi kasutamisel on asjaolu, et umbes kolmandikul kasutajatest esinevad ebaregulaarsed veritsused tavapärase menstruatsiooni asemel. «See pole tervisele ohtlik, lihtsalt ebamugav,» ütles Haldre. Implantaadi sisestamise ja väljavõtmise koha peale võib jääda väike armike.

«Unustamist ja seega võimalust soovimatult rasestuda tuleb ette enamikul pillikasutajatest. Kuna erinevalt pillidest ei sõltu implantaadi kasutamine kasutaja hoolsusest, on vahendi tõhusus praktiliselt sajaprotsendiline,» märkis Haldre. Tõhusus võib väheneda neil harvadel juhtudel, kui naine kasutab teatud ravimeid, mis vähendavad veres etonogestreeli sisaldust, mistõttu tuleb implantaadi kasutamist arstile alati mainida.

Vastunäidustuseks etonogestreeliga implantaadi paigaldamisele on rinnavähk, äge süvaveenide tromboos, südamelihase infarkt, ajuinsult, raskekujuline auraga migreen, maksatsirroos ja maksavähk.