Büroohoone halb sisekliima vähendab tööviljakust

Teibiga kinnikleebitud ventilatsioon ei ole sugugi harv nähtus, kuid see on kasutu ja tuulde on lennanud suur investeering. Foto: Jarek Kurnitski

Büroosid renoveerides ja ehitades on tehtud vigu, mis vähendavad tööviljakust kuni kümme protsenti, selgub Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) värskest uuringust.

«Töötaja heaolu sõltub tema füüsilisest heaolust – kas tal on palav, kas puhub tuul peale või paistab päike silma, on tal piisavalt õhku hingamiseks või mitte,» loetles TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi direktor ja uuringu autor Jarek Kurnitski mõõdetavaid väärtusi, millel on otsesed tagajärjed inimese töövõimele.

Lisaks on asjatundja sõnul oluline ka psühhosotsiaalne heaolu – kui inimene ei ole oma töökeskkonna tingimustega rahul, ei lähe ka töötegemine hästi. Kui suvises kontoriruumis süveneb töötundide vältel palavusest tingitud ebamugavus, mis on enamasti seotud kehva ventilatsiooniga, võib tekkida unesarnane seisund.

«Kui tunneme end töö juures unisena, on tegelikult see kaitsereaktsioon halvale sisekliimale. Nõuetekohase sisekliima määramiseks on kasutusel indeks, milles võetakse arvesse õhku, temperatuuri, müra, valgustust, ruumi suurust ja psühhosotsiaalset keskkonda,» selgitas Kurnitski. Õhutus- ja jahutussüsteemi puudulikkus väljendub eriti hästi hoonetes, millel on väga palju klaaspinda ning mille päike suvisel ajal kuumaks kütab.

«Kui akende varjestus on hoones sees, pakub see kaitset vaid räiguse (ebamugava nägemisolukorra – toim) eest, kuid mitte üleliigse soojuse eest, mis on päikesekiirgusega juba hoonesse sisse tulnud. Erand ei ole ka see, kui ribid või rulood sootuks puuduvad ja tööd peab tegema ere päikesevalgus silma paistmas,» viitas Kurnitski kurioossematele näidetele Eesti büroohoonetes.

Tema hinnangul on meil siiski üle poolte uutest büroohoonetest teadlikult projekteeritud nii, et on saavutatud nõuetekohane sisekliima. Üks selline on Riigikinnisvara büroo, kus TTÜ inimesed on palju mõõtmisi teinud. «Et sellist tulemust saavutada, peab hoolika kavandamisega  alustama juba projekteerimisfaasis ning et seda säilitada, peab teostama vastavaid hooldustöid,» ütles Kurnitski. «Kui tellija ei ole nõudlik ja ei huvitu töötajate heaolust, siis kipub lõpptulemus kehvaks jääma. Halvemal juhul «hääletatakse jalgadega» ja kolitakse teisele rendipinnale.»

Hea sisekliima eelduseks bürooruumides on see, kui sisekliimasüsteemid arvestavad inimeste tihedusega, ehk kui palju ruumi on ühe inimese kohta arvestatud.

«Tavaline on kümme ruutmeetrit põrandapinda töötaja kohta, kuid tihti arvestatakse ka kaheksa ruutmeetriga,» märkis Kurnitski. «Kuna büroohoonete ehitushind on kõrge, istutakse neis väga tihedalt koos, et saavutada efektiivne ruumikasutus. Sisekliimalahendused peavad sellega kaasas käima, et saavutada tasemel õhustamine ja töötajate rahulolu.»

Akendeta bürooruum oleks teine äärmus, mida ei tohiks olla. «Hoonel peaks olema akendest väljavaatamise võimalus lahendatud kasvõi sisehooviga, aga päevavalgus peab tingimata tööruumi jõudma. Samuti peab töötajal olema võimalus soovi korral aken avada,» toonitab Kurnitski.

Kurnitski arvutuste kohaselt ei piirdu halb töökeskkonna sisekliima mitte ainult 10-protsendilise tööviljakuse langusega, vaid võib mõningatel juhtudel tuua kaasa koguni haiguspäevade lisandumise ja töötervise probleemid. «Kui suudaksime tööviljakust vaid viie protsendi võrra tõsta,  oleks see ettevõtjale juba väga suur rahaline võit,» tõdes ta ning lisas, et tööviljakuse üheprotsendiline muut vastab rahaliselt hoone kõikidele energiakuludele.

Hoones, kus ventilatsioon on teibiga kinni kleebitud, et vältida pealepuhuvat õhku ning mis on pärast reguleeritud akende avamisega, on Kurnitski sõnul näide elust enesest. Selline olukord illustreerib tema sõnul seda, kuidas ventilatsiooni investeeritakse raha, kuid ei teadvustata, milleks see süsteem üldse vajalik on ning pole sage, kui seda ei kasutatagi. «Põhjuseks on see, et suur investeering on tehtud pooliku projektiga või pole ehitustöid projekti järgi teostatud,» märkis Kurnitski.

Tänaseks on TTÜ projekti raames teostatud mitmetes Eesti büroohoonetes mõõtmisi, kust pärinevad nii head kui halvad tulemused. «Kui büroohoonetes räägime halva sisekliima mõjust tööviljakusele, siis koolihoonetes õpitulemustele, laste tuleviku väljavaadetele,» tähtsustas Kurnitski probleemi tõsidust.