Füüsiline aktiivsus tugevdab tervist igas eas, kuid kõige pika-ajalisem ja kasulikum mõju tervisele on sportlikul teismeeal, selgus värskest USA-s läbi viidud ja ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society avaldatud uuringust.
Sportlik teismeiga vähendab tunduvalt dementsusriski
Uuringus olid katsealusteks 9395 naist vanuses 65 ja rohkem, kelle füüsilist aktiivsust erinevatel eluperioodidel ja nüüdset igapäevase eluga toimetulekut igakülgselt uuriti.
Selgus, et sportlike eluviisidega naistel oli püsivalt väiksem risk kergete kognitiivsete häirete (mild cognitive impairments, MCI) väljakujunemiseks võrreldes nende mittesportlike sookaaslastega, sõltumata sellest, kas liikuvamat elustiili hakati harrastama 30-või 50-aastaselt või veelgi vanemas eas. Kuid kõige kasulikumaks kognitiivsete häirete tekkimise riski vähendajaks osutus sportlik teismeiga.
Vaid 8,5 protsendil neist naistest, kes teismelistena olid olnud sportlikud ja füüsiliselt aktiivsed, kujunesid vanaduspõlves välja dementsuseks süveneda võivad kognitiivsed häired. Kui uurijad liitsid juurde veel teised positiivsed faktorid (näiteks vähendasid sportlikud eluviisid teise tüübi suhkruhaigusesse haigestumise riski) jõudsid nad järeldusele, et sportlik teismeiga võib vähendada hilisemat kognitiivsete häirete tekke riski tervenisti 35 protsendi võrra.
«Inimesed käsitlevad mõistust ja keha sageli erinevate mõistetena ja unustavad, et igasugust füüsilist aktiivsust kontrollib aju,» ütles ajalehele New York Times uuringut juhtinud Toronto Sunnybrooki Terviseteaduste Keskuse kardioloog Laura Middleton. «Suur osa ajust tegelebki ju liigutuste koordineerimise ja kontrollimisega.»
Kerge kognitiivne häire võib osutuda dementsuse eelnähuks. Dementsus on aju haigus, mis mõjutab tõsiselt inimese võimet igapäevase eluga toime tulla. Kõige levinumaks dementsustõveks vanemate inimeste hulgas on Alzheimeri tõbi, mille all kannatab näiteks 4,5 miljonit ameeriklast. Haigus algab tavaliselt pärast 60. eluaastat ning haigusrisk tõuseb koos vanusega.