Suvine jalahooldus: vähenda survet jalale

Jalgade eest peab hoolitsema. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärast pikka talve, mille meie jalad on sukkades ja sokkides veetnud, avastame tihti oma hooletusse jäetud jalad. Enamik jalahädadest on tekkinud liigsest survest jalale.

Suvesoojus ja lahtise kannaga jalanõud soodustavad jalanaha kuivamist, seeläbi naha paksenemist ning lõhede tekkimist, kirjutab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.

Selle ennetamiseks tuleb jalgu regulaarselt niisutada. Palju abi on ka jalavannidest, mida võib teha paar korda nädalas. Vee temperatuur võiks olla 37 kraadi ja protseduuri kestvus 10 minutit. Jalavanni vette võib lisada spetsiaalset jalavanni soola, mis pehmendab ja niisutab kuiva nahka.

Vannisool aitab ka väsinud jalgade puhul. Vannivette ei ole soovitav lisada dušigeeli, sest see on kuivatava toimega. Pärast vannitamist tuleb jalad hoolega kuivatada, pannes erilist rõhku varbavahedele. Ära ei tohi unustada ka korralikku kreemitamist.

Jalaseen

Suvel umbseid jalanõusid kandes tuleb olla tähelepanelik, et jalad ei higistaks ja ei muutuks niiskeks. Niiskus loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui ei ole võimalik kanda hingavaid jalanõusid, siis tuleks päeval sokke või sukki vahetada või kanda lahtiseid jalanõusid, ilma sukkadeta, et jalad saaksid rohkem õhku.

Kui jalad peavad taluma niisket keskkonda, tuleb eriti hoolas olla jalgade pesemisel ja kuivatamisel. On olemas spetsiaalsed spreid ja pulbrid, mis sisaldavad seenevastaseid ained ja hoiavad ära jala higistamise ja ebameeldiva lõhna tekke.

Jalahädade põhjused

Enamik tavalistest jalahädadest nagu kallus (nahapaksend), konnasilmad ja kannalõhed on põhjustatud liigsest survest jalale.

Seda võivad põhjustada liiga kitsad jalanõud; kõrge kontsaga kingad, mis avaldavad survet varvastele; liiga suured kingad, mis põhjustavad jala libisemist ja seetõttu hõõrdumist; jalatsid, mis on liiga õhukese tallaga, avaldavad jalatallale liiga suurt survet.