/nginx/o/2011/12/01/858980t1h35eb.jpg)
Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut Reio Vilipuu annab praktilisi nõuandeid jalahädade korral. Näiteks soovitab ta uusi jalanõusid osta pigem tööpäeva lõpus, kui jalad on juba turses.
Füsioterapeut: jalanõusid tuleks osta tööpäeva lõpus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga päev me oleme püsti - seisame, kõnnime ning koormame oma jalgu ka sportides. Meie igapäevased harjumused on muutunud ning seega peaks mõtlema ka sellega kaasnevatele uutele probleemidele meie tervisega seonduvalt,» rääkis Vilipuu meditsiiniuudiste portaalile mu.ee.
«Kui me vaid kõnniks ja jookseks tänaseni paljajalu looduslikul pinnasel küttides ja tegeledes korilusega, siis poleks tõesti tallatugesid ega sisetaldu vaja. Kuna aga tänapäeva situatsioon on hoopis vastupidine, siis tuleb antud teemasse suhtuda vägagi tõsiselt ja nii leiabki taldadest põlve ja puusa kulumise ning alaseljavalu põhjuseid,» selgitas ta.
Mõned faktid elust enesest. Kolmandik naistest kannab vähemalt number väiksemat suurust jalanõusid. Vanuses 40-60 väheneb kanna alune rasvapadjand, mis suurendab põrutust kõndimisel. Kannavalu kaebavate inimeste keskmine vanus tänapäeval on 41 aastat. Iga kümnes täiskasvanu kannatab kanna ja võlvide valu käes. 39% kõikidest eelpool mainitutest proovib ravida ja leida käepäraseid lahendusi. Meeste ja naiste suhe seoses kanna ja labajalgade valuga on 70:30.
«Tõesti tuleks uusi jalanõusid osta mitte laupäeva hommikul, vaid tööpäeva lõpus, kui jalad on juba turses,» märkis füsioterapeut. «Vältima peaks ülikõrgeid kontsasid ja väga kitsa ninaga kingasid. Siit tulevad nii mõnedki probleemid, millest üks on kindlasti hallux valgus ehk suure varba suuna muutus ja suure varba liigese liikuvuse vähenemine, jäigastumine ja selle kõigega kaasnev valu,» rääkis ta. «Lisaks kõrge kontsa kandmine tekitab meie jalalaba raskuste jaotamises ja ülekandmises nii seistes kui ka kõndides uue situatsooni, mis koormab valesti meie võlve.»
Rasvapadjandi vähenemine, kuid endiselt kiire ja aktiivne elutempo on üks põhjus, miks me tunneme kõndimisel ja joostes suuremat põrutust kannalöögi ajal. Igapäevaselt me liigume ka liiga kõval pinnal: keraamika, betoonpõrand, trepid, asfalt ja seega on meie jalavõlvide koormus tõusnud, tõdes Vilupuu.
See tähendab tema sõnul seda, et talla alla jäävate lihaste ja sidekoe ehk fastsia ülepingest tekib suur koormus just meie kanna osale. Esialgu avaldub see kerge valuna, mis tuleneb ülekoormusest tekkinud põletikust ja mis võib lõppeda kukekannuse tekkimisega kanna eesosas olevasse kõõluse kinnituskohta.
«Seega väidan, et jalgade tervis on ülioluline ja töö või igapäeva toimingute iseloomust tulenevalt tuleb kasutada ka vastavaid tallatugesid,» toonitas ta.