Tarbijakaitse ei usu «Angelina Jolie» salenemispulbrisse

Nidora kaalulangetuspulber kasutab reklaamnäona maailmakuulsat näitlejannat Angelina Jolie´d. Foto: Nidora-slender.com kuvatõmmis

Tarbijakaitseamet soovitas kahtlustaval tarbijal veebis reklaamitavasse imelisse kaalulangetustootesse suhtuda skeptiliselt, kuigi «seda soovitab isegi Angelina Jolie».

Veebilehel Nidora-Slender pakutakse 38 euro eest imelist salenemispulbrit, mis väidetavalt enne maksis 69 eurot. Nidora toodet soovitab lauljannade Beyonce´i ja Jessica Simpsoni kõrval justkui maailmakuulus näitlejanna ja Oscari võitja Angelina Jolie, kes kaotas vahendi abil nelja nädalaga 13 kg.

«Nidora lihtsalt vähendas söögiisu ja järk-järgult hakkasingi vähem sööma, isegi mõtted ei läinud enam toidule... Usun, et lähedased on mu kehakaalu pärast veidike mures, aga ma tunnen ennast tõepoolest hästi oma kehas!» soovitab kuulutuse järgi staar ise. Välismaiste kuulsuste kõrval on soovitus näiliselt ka eesti naiselt nimega Tiina Roos.

«Antud toote reklaam on lihtsalt naeruväärne! Lehe all olevas kommentaariumis on hulgaliselt kiitvaid kommentaare ning kui tahad ise kommentaari lisada, siis ei saa. Ilmselgelt on see petukaup – sellised asjad peaks kohe internetist eemaldama, ei tohiks nii tarbijaid lollitada. Ei saa ka mainimata jätta väga naljakat Google Translatoriga kirjutatud pealkirja,» jagas veebilehest teavet Tarbija24 lugeja.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Epp Joala nentis reklaampakkumist uurides, et tarbijad peaksid veebikeskkondades välja reklaamitud imettegevatesse toodetesse suhtuma realistlikult. «Seda eriti siis, kui nende tarvitamise mõju on silmanähtavalt liialdatud,» märkis ta ja möönis, et toodete kasutamine ei pruugi anda soovitud tulemust.

Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel alati enne ihaldatud kauba ostmist välja selgitada, kellega tehing sõlmitakse ja millised andmed on nii ettevõtja kui reklaamitava toote kohta avaldatud. «Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, kas toodete kohta esitatud väiteid kinnitavad ka mingid teaduslikud tõendid või mitte,» lisas Joala.

Nii-öelda imetoodete ostmisel võib probleeme olla sellega, et kaupleja ei pea kinni tarbijatele ettenähtud õigustest. Näiteks kui tarbija soovib lepingust taganeda ja tagastada e-kauplusest ostetud toote, ei maksa ettevõte talle raha tagasi. «Kui kaupleja on registreeritud väljaspool Euroopa Liidu piirkonda, nagu ka antud juhul, ei ole tarbijakaitseametil probleemide tekkimisel kahjuks võimalik tarbijaid aidata,» toonitas Joala.

Tarbijakaitseameti nõuandeid tarbijale:

• Selgita välja, kes on kauba müüja ning milliseid andmeid müüja ja reklaamitava toote kohta leidub.
• Säilita kaine mõistus, suhtu toote lubatud imetoimesse kriitiliselt.
• Suhtu kriitiliselt inimestest enne ja pärast toote kasutamist tehtud fotodesse, kuna tegemist võib olla fototöötlusega. Kindlasti ei lisa tootele usaldusväärsust vigases eesti keeles olev teave toote kodulehel.
• Kui Sul ei õnnestu toote müüjat tuvastada või kui leitud teave müüja kohta ja samuti vigane tooteinfo äratab kahtlusi, jäta kaup ostmata.