Kalaluu alla neelanud naine vaevles enne abi saamist kolm päeva

Kala süües tuleks olla ettevaatlik. Foto: Panther Media/Scanpix

Viljandimaale tuttavate juurde sõitnud Maie tõmbas laupäeval kalasuppi süües kurku viis tükki angerja selgroost ning pöördus abi saamiseks alguses Viljandi, seejärel Tartu ning lõpuks Tallinna arstide poole.  

Kalaluud saadi kätte aga alles esmaspäeval. Selleks ajaks oli Maie palavikus, tema vererõhk oli langenud ohtlikult madalale ning kurku jäänud kalaluud ajasid pidevalt öökima.

Esimesena pöördus naine Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonda. Seal selgus, et selle eriala spetsialiste nädalavahetusel tööl ei ole. Kurk vaadati kiire esmavaatluse käigus üle ning nenditi, et tõenäoliselt ei ole sinna midagi kinni jäänud, kuid igaks juhuks suunati naine siiski Tartu Ülikooli kõrvakliinikusse. Kalaluud ei võetud söögitorust välja aga ka seal. «Ainult kunsthambad luges arst peegliga üle ja soovitas piimasuppi süüa,» ütles proua muiates.

Pärast Tartu arsti juures käimist suundus Maie tagasi tuttavate juurde Viljandimaale. Enesetunne ei läinud aga paremaks ning rohte ei saanud ta samuti võtta, sest neelata polnud võimalik. Nii tuligi Maiel esmaspäeval puhkus pooleli jätta ja koju tagasi sõita. Koduteel põikas ta läbi ka Viljandi haiglast, lootes nädala alguses mõnd spetsialisti kohata, kuid kohapeal selgus, et arst on kuu aega puhkusel. 

Koju jõudes tellis meedikust naaber Maiele kiirabi ning naine viidi Tallinna regionaalhaiglasse. Tallinnas võeti proualt vereproov ning uuriti söögitoru ning leiti sealt viis kalaluu osa.

Tallinna regionaalhaigla arste ja õdesid tahaks Maie kiita, sest nende tegutsemine oli kiire ja asjalik. «Ju nad siis tajusid ohtu,» arvas proua, kes ei saanud kurku tõmmatud luude tõttu mitu päeva süüa ega juua. «Lõpuks lõi mul tõesti juba kõrvust ka valu välja,» lisas ta.

«Aga oleks see lapse või lõunaeestlasega juhtunud? Nad oleksid võinud juba Jeesukese juures olla,» rääkis proua, kes poleks näiteks Lõuna-Eestis elades Tallinna arstide poole pöördunud. «Eks see oli muidugi loll juhus. Ma ei osanud supis ohtu näha,» ütles Maie, kelle sõnul on see üks elu õppetundidest, mis lõppes siiski õnnelikult.