Joodi ja briljantrohelise aeg on möödas

Valik häid esmaabivahendeid. Foto: Pm

Briljantrohelise, joodi ja vesiniku võib ravimikapist rahuliku südamega välja visata, sest haava puhastamiseks leidub märksa tõhusamaid vahendeid.

Ammu tuntud kuivatavate haavapuhastusvahendite asemel soovitavad apteekrid tänapäeval selliseid, mis säilitaksid vigastuse ümber paranemist soodustava niiske keskkonna.

«Vesinikul antiseptilist toimet pole,» ütles apteeker Siiri Jürgens. Briljantroheline ning joodi- ja vesiniklahused pigem ärritavad kude ega tekita õiget keskkonda, et haav saaks paraneda.

«Vanasti räägiti, et haav peaks saama õhku ning seda tuleks kuivatada, nüüd on see ümber lükatud. Kuivatamine teeb asja halvemaks,» selgitas Jürgens. Näiteks haavale tekkiv koorik on elutu kude ja hoopis pikendab haava paranemisprotsessi.

Lisaks tuletab apteeker meelde, et vesinikul ja joodil põhinevaid ravimeid ei tohiks kindlasti kasutada koos.

«Näiteks kui inimene alguses mõtleb, et puhastab vesinikuga ja hiljem joodiga, ei ole mõtet seda teha, sest need kaks reageerivad ja jood kaotab oma toime,» selgitas Jürgens.

Haavaravi tuleb alustada haava puhastamisest ja loputamisest, et eemaldada võõrkehad ja surnud koed. Haava loputamiseks on olemas spetsiaalsed loputuslahused, mis sisaldavad polüheksaniidi. Need seisavad aga avatuna vaid kaheksa nädalat, mistõttu ei maksa neid koju suures koguses varuda. Väga hästi sobib ka füsioloogiline lahus, mis haavale pannes kipitust ei tekita. Kodustes tingimustes võib loputamiseks kasutada ka toasooja kraanivett. Seejärel tuleks haav näiteks puhta haavarätikuga kuivatada.

Loputamise järel on väga oluline kasutada antiseptikut, mis desinfitseerib ega lase bakteritel paljuneda. Selleks sobivad väga hästi polüvidoonjodiidi sisaldavad ravimid. Samuti võib kasutada antiseptilist vedelikku, mis on mõeldud väiksematele haavadele.

«Nüüdisaegseid loputusvahendeid võib rahulikult otse haava peale valada. Kui aga haav on sügavam, näiteks nagu diabeetilised haavad või lamatised, võib teha ka polüheksaniidi sisaldava ravimiga kompresse,» jagas apteeker õpetussõnu.

Polüheksaniidil põhinevad ravimid on olemas ka geeli kujul. Kui alguses kasutada loputusvedelikku, võib pärast vigastusele panna just geeli, et tekitada õige niiskus ja keskkond.

Pärast loputamist ja puhastamist vajab haav kindlasti katmist. Plaastrit ei maksa ära võtta ka öösel, sest paljalt on haav mikroobidele ja bakteritele avatud ning see teeb asja vaid hullemaks. Kui haava ei ole enne desinfitseeriva vahendiga puhastatud, tuleks plaastritest valida sellised, millel haavaosa oleks immutatud antiseptilise ainega.

Lisaks on olemas n-ö uuema põlvkonna plaastrid ehk hüdrokolloidplaastrid, mis on geeljad ning mida tuntakse ka villiplaastri nime all. «Need on head ka marrastustele, aga ei sobi eriti lõikehaavadele,» rääkis ta.

«Öeldakse, et need on nagu teine nahk ega lase bakteritel paljuneda ning tekitavad õige keskkonna. Neid võib haaval julgelt viis-kuus päeva hoida,» tõi Jürgens välja plaastrite positiivse mõju. Villiplaastreid on hea kasutada pindmiste ja väikeste haavade puhul, sest nahk saab selle plaastri all uueneda.

Väljasõitudele võiks esmaabiks kaasa võtta erinevas suuruses plaastrid ja antiseptiku. Samuti võiksid kaasas olla sidemerullid, sest kui on suur verejooks, saab ühe rulliga haavale survet avaldades verejooksu sulgeda. Samu vahendeid soovitab apteeker ka kodus hoida.

Veel võiks haavapuhastuseks olla kodus füsioloogilist lahust, sest seda müüakse väikestes ampullides ja seda saab kasutada väga erinevate hädade korral. Samuti on mõttekas osta antiseptik – selle säilivusaeg on mugavalt pikk.

Lisaks tuletab apteeker meelde, et kui tegu on nn mustade haavadega, nagu näiteks koerahammustused, tuleks suure põletikuohu tõttu kindlasti arsti poole pöörduda.