Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Sage kaasaja probleem - labakäevalu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Labakäevalu kimbutab palju kontoritöötajaid.
Labakäevalu kimbutab palju kontoritöötajaid. Foto: Panther Media / Scanpix

Taastusarst, terviseturismi klastri esindaja Annelii Nikitina tõdes, et valutav labakäsi on üha sagenev kaebus noorte arvutikasutajate seas.

«Kuigi valu võivad põhjustada erinevad tegurid, on ühendavaks faktoriks korduvate liigutuste tegemine pikema aja jooksul vältel,» selgitas Nikitina Meditsiiniuudistele.

Labakäevalu esineb Nikitina sõnul sagedamini just käelist tegevust nõudvate ametite esindajatel, nagu liinitöölised, õmblejad, juuksurid, aednikud, kunstnikud, kirurgid, hambaarstid, pianistid ja arvutiga töötajad. On sagenenud juhud, kus valu käes kurdavad ka lapsed ja noorukid, kes tunde arvuti või nutiseadmetega mängivad.

Valu sõrmedes või randmetes võib tunda ka peale harjumatut pingutust kätega, näiteks korteriremonti tehes või kevadise okste lõikamise järgselt. Käevalu eest ei ole kaitstud ka teatud spordi- või liikumisharrastusega tegelejad. Raskuste tõstmine või kätetoetusega harjutuste tegemine võib samuti vallandada valu labakäes.

Taastusarst selgitas, et labakäevalu põhjuseks võivad olla liigeste põletikuline või kulumishaigus, õlavöötme-käsivarre lihaste-kõõluste ülekoormussündroom, närvipitsumine käe luulistes tunnelites (karpaal- või kubitaaltunnelisündroom) või trauma (luumurd, põrutus, venitus, nikastus).

Pöidla painutamisel või vastandamisel teiste sõrmedega, näiteks asjade hoidmisel või haaramisel, purgilt kaane mahakeeramisel, nõelumisel, kääridega töötamisel, pesu väänamisel, kallamisel tekkiv valu pöidlas, randmes ja küünarvarres on märgiks pöidla kõõluste põletikust. Turses kõõlused võivad põhjustada valu ja tundetust randme pöidlapoolsel küljel. Pöidlajuure piirkond võib olla kergelt turses, punetav ja katsudes valulik.

«De Quervaini tendiniidi täpne põhjus ei ole teada, aga vallandavaks teguriks peetakse traumat või korduvate liigutuste tegemisest tingitud kõõluste ülekoormusvigastust,» märkis Nikitina.

Hiirekäsi

Pihkmiselt paikneva randmekanali ahenemisel või kui seda kanalit läbivate sõrmede painutajalihaste kõõlused on tursunud ülekoormuse tagajärjel, hakkavad need avaldama survet keskpidisele ehk mediaannärvile. «Naised kannatavad karpaalkanali sündroomi all kolm-neli korda enam kui mehed,» tõi arst välja ja lisas: «Põhjuseks on see, et naiste randmekanal on anatoomiliselt kitsam ning ülekoormusest kergemini haavatav. Tüüpiliselt kannatab rohkem juhtiv käsi, paremakäelistel seega parem käsi.»

Haiguse kerges staadiumis surevad käed aeg-ajalt vaid öösiti, hiljem lisanduvad ka valud ja torkimistunne sõrmedes, enamasti esimeses kolmes sõrmes. Käte raputamine leevendab sümptomeid. Valu ja sõrmede ebameeldiv surin suurenevad randme maksimaalse painutuse või sirutuse korral, näiteks raskuse kätte võtmisel. Raskemal juhul püsivad vaevused ka päeval. Haiguse väljakujunemisel mängivad oma rolli ka hormonaalsed mõjurid. Sagedamini võib karpaalkanali sündroomi esineda kilpnäärme alatalituse, diabeedi või raseduse ajal.

Oluline tegur sündroomi tekkel on käe asend töötamise ajal, samuti lisanduv vibratsioon. Äge haiguspilt võib olla ka ühekordse tugeva ülekoormuse tagajärg.

«Arvutiga töötamisel võib mitteergonoomiline käe tööasend põhjustada mitte ainult randme, vaid ka kogu käsivarre ja kaela-õlavöötme lihaste ülekoormust. Tööpäeva lõpuks on siis õlavööde ja labakäsi väsinud ning valulik. Vaevuste ennetamiseks tuleb kriitilise pilgu üle hinnata oma töötingimused ja -harjumused,» soovitas taastusarst.

Kuidas käteprobleemi leevendada ja ravida? Eriti hoolsalt tuleks Nikitina sõnul jälgida, mida teeb arvutihiirt juhtiv käsi. «Õige asendi korral peab käsi õlast rippuma, küünarliiges on õlaga kohakuti, küünarvars toetub lauale. Seejuures õla- ja küünarvars on üksteise suhtes täisnurga all,» õpetas taastusarst.

Ilma randmetoeta hiiremati kasutamisel on randme asend liialt sirutatud ning pingestab ülemääraselt sõrmede sirutajalihaste kõõluseid ja lihaseid, põhjustades käsivarre ja ka õlavöötme valu. Vaevuste ennetamiseks on soovitatav kasutada randmetoega hiirepatja. Samuti hõlbustab töötamist arvutiga vertikaalse arvutihiire kasutamine.

Kontoripäev ei peaks kulgema vaid istudes,  oluline oleks iga tunni tagant teha viieminutiline sirutuspaus. Rühi korrastamiseks tuleks viia õlad taha, rind sirutada, kõht sisse tõmmata ja vaagen ettepoole lükata. Sama harjutust võib sooritada ka selga vastu seina toetades. Käelihaste venitamiseks tuleks sirutada üks käsi ette, teise käega haarata väljasirutatud käe sõrmedest ning maksimaalselt sirutuda, seejärel painutada kätt randmest.

Kui ennetavad tegevused ei kanna vilja ja ikkagi esineb labakäevalu, siis taastusraviarsenalis on mitmeid füüsikalise ravi meetodeid, mida valu leevenduseks rakendada. Esmalt tuleks käele rahu anda. Kui töö aga nõuab tegemist ja käed rüpes istumist ei saa lubada, siis tuleks kasutada spetsiaalseid tugisidemeid ehk ortoose. Tugisidet ostes peab teadma, mis piirkonda on vaja toestada-kaitsta, samuti käe suurust. Karpaalkanali sündroomi korral kasutatakse randmetuge ja de Quervaini kõõlusepõletiku korral pöidla-randmetuge arvestades ka kehapoolsust.

Labakäevalu saab ka leevendada erinevate protseduuridega ja ravivõimalustega, mida Eesti ravispaad tugielundkonna ülekoormushaiguste raviks pakuvad. Karpaalkanali sündroomi raviks sobib hästi kasutada laserravi, laser-magnetravi, mis annavad efektiivse tulemuse pärast 5-7 raviseanssi. Head tulemust annab ka soojusravi  - nii muda- kui ka parafiin-osokeriitravi. Ägeda valu korral on abi külmaravist, mida tuleks võtta kuurina 5-10 korda.

Kõõluspõletike korral kasutatakse ultraheliravi, mida tuleks ravieesmärgil teha minimaalselt 5-6 korda. Spaasse ravipuhkusele minnes tasub kindlasti  füsioterapeudi konsultatsioonile minna, et saada nõuandeid ka sobilike harjutuste õppimiseks, mida ravile toetuseks iseseisvalt tasub juurde teha.

Vajadusel võib taastusarst ägeda valu ja põletikunähtude korral soovitada ka valuvaigistite tarvitamist või kortisoonisüste tegemist randmekanalisse.

Tagasi üles