Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kus pesitseb aju õgiv amööb?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Amööbid on mikroskoopilised.
Amööbid on mikroskoopilised. Foto: SCANPIX

Seda ei juhtu küll sageli, kuid peaaegu igal suvel surevad mõned ameeriklased aju sööva amööbi tõttu. 

Kes on aga see ohtlik organism? Kus teda leidub? Kuidas teda vältida? WebMD annab neile küsimustele vastused.

Kes on aju õgiv amööb?

Amööbid on ainuraksed organismid. Aju sööva amööbi liigid avastati 1965. aastal. Ametlikult on nende nimi Naegleria fowleri. Kuigi need amööbid avastati esimest korda Austraalias, usuvad teadlased, et need amööbid arenesid välja hoopis Ameerikas.

Naegleriat on mitut liiki, kuid ainult fowleri vormid põhjustavad inimestel haigusi. Fowleril on erinevaid alltüüpe ning neid kõiki peetakse ühtviisi ohtlikuks.

Naegleria fowleri on mikroskoopiline: 8 kuni 15 mikromeetrit. Tema suurus sõltub eluetapist ja keskkonnast. Võrdluseks võib öelda, et juuksekarva laius on 40-50 mirkomeetrit.

Sarnaselt teiste amööbidega paljuneb ka Naegleria rakkude jagunemisel. Kui aga elutingimused ei ole sobivad, moodustuvad amööbidest tsüstid.

Kust võib seda amööbi leida?

Naegleria armastab väga sooja vett. Ta võib elada kuni 45-kraadises vees. Seega võib neid amööbe leida soojadest kohtadest üle maailma, näiteks:

  • sooja veega järvedest ja tiikidest
  • poriloikudest
  • soojadest, aeglase vooluga jõgedest ning eriti sellistest, kus on madal veetase
  • hooldamata basseinidest
  • kuumaveeallikatest ja muudest geotermilistest veeallikatest
  • saastunud veest
  • akvaariumidest
  • pinnasest ning isegi siseruumides olevast tolmust

Seega tuleks hoiduda kohtadest, kus amööb elutseb. Naegleria ei suuda elada soolases vees ning korralikult hooldatud basseinides.

Kuidas aju sööv amööb inimeseni jõuab?

Naegleria fowleri sööb üldjuhul baktereid. Ajust toitub ta vaid inimkehasse sattudes.

Ajuni jõuavad amööbid kõige sagedamini nina kaudu. Nii esineb haigust kõige sagedamini sukeldujatel, veesuuskadega sõitjatel või teistel spordialade harrastajatel, kus kipub ka vett ninna minema.

Amööbiga seotud haigust on esinenud ka patsientidel, kes on puhastanud ninasõõrmeid saastunud veega. Õnneks ei saa nakatunud inimene seda haigust teisele inimestele edasi anda.  

Kuidas pääseb amööb ajju?

Uuringud näitavad, et fowleri amööbile meeldivad kemikaalid, mida kasutavad närvirakud üksteisega suhtlemisel. Kui amööb on ninna jõudnud, liigub see haistmisega seotud närvi kaudu aju otsmikusagarasse. 

Tagasi üles