/nginx/o/2011/03/08/533205t1h5b3d.jpg)
Saksamaal on pärast tuntud pokkerimängija surma tekkinud küsimus, kui ohtlikud täpsemalt narkoseened olla võivad.
Millist ohtu kujutavad narkoseened?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa tuntud pokkerimängija Johannes Strassmann leiti juunikuu lõpul Sloveenia pealinna Ljubljana jõest uppununa, kirjutab Saksa ajaleht Bild.
Lahkamisel avastati, et mees oli tarvitanud narkootilisi aineid. Politsei kõneisik Nataša Pučko ütles ajalehele Bild, et mehe kehavedelikest leiti ebaseaduslikke ja narkootilise toimega aineid. Millega konkreetselt tegu oli, politsei ei avaldanud.
Pealtnägijate sõnul tarbis mees aga nn maagilisi seeni, mida eesti keeles tuntakse kui teravat paljakut.
Saksamaa laste- ja noorukite sõltuvusuuringu keskuse juhi Rainer Thomasiuse sõnul leidub kaht tüüpi hallutsinogeenseid seeni.
«Kõige laialtlevinumad on väikesed seened, mille hallotsinogeenne toimeaine psilotsübiin käitub sarnaselt LSD-le. Enamasti süüakse kolm kuni kaheksa seent korraga (selline doos maksab kuni 15 eurot), manustajale kestab seente mõju kolm kuni kuus tundi, olenevalt sellest, kui tundlik on tema organism. Seente mõju all hakkab inimene tajuma teadvuspildi laienemist ajas ja ruumis, kus keskkond ja taju iseenesest muutub unenäo-sarnaseks. Näiteks tunnevad paljud manustajad, et nad suudavad lennata. Manustajal võib esineda ka enesehinnangu langust, depressiooni ja ebakindlust. Värvid, helid ja hääled muutuvad teravamaks ja intensiivsemaks, pinnad ja vaadeldavad objektid näivad kuju, värvi ja tekstuuri muutvat.»
Professor lisab, et iga heli, mida seente mõju all olev inimene tajub, möödub koos väikese paanikahooga. «See ei ole meeldiv tunne. Õnnetundest ei saa väga juttu olla. See, mida manustaja tajub, on võrreldav pigem depressiooniga,» rääkis Thomasius.
Eriti ohtlikeks peab Saksa arst aga hallotsinogeensetest seentest ja taimedest kärbseseeni, Belladonna taime ja Kuradi ogaõuna. «Need sisaldavad alkaloide, mis mõjutavad tugevalt kesknärvisüsteemi, teadvustaju ja põhjustavad orienteerumisraskusi ajas ja ruumis. Manustaja ei tunne ennast sageli enam ära. Halvimatel juhtudel võivad need eelloetletud taimed ja seened põhjustada halvatust, teadvusetust ja koomaseisundit, mis võib lõppeda surmaga.
Mõtlemiskoht peaks professor Thomasiuse sõnul olema just siis, kui tekib kahtlus, millise toimega täpselt tänavanurgalt või internetist soetatud seened olla võivad. «Tegelikult ei saa kunagi päris kindel olla selles, milline on seente mõju iga konkreetse inimese organismile ning kui palju aktiivset toimeainet neis olla võib. Keegi ei tea ette, kuidas tema närvisüsteem võib neile ainetele reageerida. Riski on hullumeelne võtta, sest ohtu organismile ei saa eos kuidagi välja arvutada.»
Kui rääkida sellest, kui ohtlikud ikkagi hallotsinogeensed seened on, ütleb professor, et nende mõju ei tohiks alahinnata, sest potentsiaalne oht on liiga suur.
«Lisaks õnnetustele, mida seente tarbimine võib põhjustada ja mida viimasel ajal üha enam juhtub, tuleb tõdeda, et seente mõju on teiste narkootiliste ainetega võrreldes kauema toimega ning võib kaduda parimal juhul mõne tunniga, mõnel juhul aga ka kuni kahe päeva pärast. Kui aga manustaja organism on ülitundlik seente koostisainete vastu, võib nende tarbimine põhjustada pikatoimelisi psühhoose, mis tekitavad palju pikemaks ajaks «trippimise tunde»,» hoiatab arst.
Ka Eestis leidub maagilisi seeni ehk teravat paljakut, mida on Tallinna lähistel avalikult kogutud ning millest varem on ajakirjanduses palju juttu olnud.