Kuidas vabaneda põlvevalust noa alla minemata?

Põlvevigastus. Foto: SCANPIX

Põlve- või mõne muu liigese trauma puhul tasuks kaaluda ka alternatiivseid võimalusi operatsioonile, sest sageli ei pruugi noa alla minek sugugi mitte viimane võimalus olla.
 

Plõksuv heli või paistetus põlves võivad viitada vajadusele sekkuda kirurgiliselt, et ravida meniski- või koerebendit. Kuid kui põlv põhjustab vaid tundlikkust ning plõksumine ja paistetus pole probleemiks ning pikem jalutuskäik põhjustab üksnes kergemat valu, võib abi saada ka lihtsamate ravivõtetega, kirjutab Huffinton Post.

Mõistagi tuleb kõigepealt alustada probleemi põhjuse diagnoosimisest. Põlveprobleemi põhjuse avastamisel on oluline võtta arvesse kõik varasemad traumad. Kui arstlikul kontrollil selgub, et põlve pehmed koed on saanud väiksemat sorti vigastuse, pole operatsioon vajalik. Mittekirurgiline ravi põlveliigese vigastuste korral on viimase 10 aasta jooksul kõvasti edasiarenenud.

Esimene samm põlveravis on pehmete kudede õrn manipuleerimine. Pehmete kudede teraapias on kasutusel palju uusi võtteid võrreldes varasema ajaga, mil kasutati ultraheli ja massaaži. Viga saanud kudede ülesäratamine võib parandada põlve liikuvust ja tervendada mistahes kehapiirkonna vigastusi.

Manipulatsiooni läbiviimiseks stimuleeritakse kollageeni poolt moodustuvaid sidekoe elastseid kiude. Nii vallanduvad ensüümid, mis võimaldavad uue kollageeni teket ja kahjustunud koe paranemist.

Nii et enne noa alla minekut tuleks kaaluda stimuleerimist, mis võib aidata kaasa uue, tugeva ja normaalselt töötava koe teket. Massaažiga võib lahti saada ka paistetusest, mis põhjustab kudede väljavenimist ja paranemisprotsessi aeglustumist.

Üks nn vanakooli lahendus on asetada viga saanud liigesele jääkompress ja tõsta liiges kõrgemale puhkeasendisse. See vähendab valu ja paistetust. Sellisele viisile on tekkinud ka tehnoloogiline edasiarendus Game Ready seadme näol, mis ise teatud aja tagant liigesele survet avaldab ja jääkoti külmust simuleerib.

Vigastatud liigese puhul ei pea tingimata kogu senisest harjumuspärasest treeningust loobuma. Harjutusi saab ka nii teha, et haige põlv on kaitstud. Parimad võimalused selleks on harjutused veebasseinis, Pilates, jooga, raskuste tõstmine lamades (tegevusetust sisustades) ja ka rahulik jalgrattasõidu liigutuse tegemine selili. Need harjutused  simuleerivad endorfiine, adrenaliini, testosterooni ja feromoonide tegevust, mis aitavad kaasa paranemisele ja heale enesetundele.

Üks praktika vigastatud kudede ravis on vereliistakuterikas plasma (PRP), mis saadakse patsiendi enda perifeerse vere vereloome tüvirakkude kogumisega ning mida süstitakse viga saanud piirkonda. Kui süst tehakse liigesesse, lisatakse verele hüaluroonhapet, et kiirendada paranemist.

Üks asi, millest tasuks hoiduda valutegeva põlve ravis, on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Enamlevinud ravim, mida sellistel puhkudel kasutatakse, on Ibuprofen. Mitmed viimase aja uuringud on aga näidanud, et valu üksnes summutav Ibuprofen vähendab organismi võimet vigastusi ravida. Nimelt on tõestatud, et Ibuprofeni-laadsed ravimid nõrgendavad kollageeni tegevust ja luude moodustumist. Ibuprofen vähendab vaid valu, kuid tegelikult aeglustab mistahes vigastuse paranemist.

Kui tegemist on väiksema vigastusega, mis põhjustab valu, tuleks kohe asuda ravima ning kasutada vigastusest paranemisele kuluvat aega teiste kehaosade treenimiseks.