Mida teha päiksepõletuse korral?

Päikesekreem ei kaitse nahahaiguste eest. Foto: Panther Media/Scanpix

Päikesepõletuse või selle kahtluse korral tuleb viivitamatult päikese käest ära tulla ja juua rohkelt ning soovitatavalt jahedat vett.

Esmaabina tuleks nahka mitu korda jaheda (18 °C) veega loputada või kasutada külma veega mähiseid, kirjutatakse Pärnu haigla kodulehel. 

Jahutavaks mähiseks sobivad külma veega niisutatud rätikud, mis asetatakse päikesepõletusega nahale ning vahetatakse ära, kui rätik on muutunud soojaks. Jahutamiseks sobivad ka spetsiaalsed esmaabigeelid (ehk põletusevastased geelid), mida saab apteegist osta. Esmaabigeel jahutab nahka, vähendab valu ja turset. Naha jahutamise järgselt sobib kasutada ka päevitusjärgseid apteegisarja tooteid, samuti aaloed.

Esmaabiks EI SOBI:

• Pantenool
• Õli
• Vaseliin
• Beebiõli
• Rasvased kreemid
• Hapukoor 
• Vahendid, mis takistavad kuumuse alanemist ja seetõttu pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist.
• Viinaga määrimine, sest alkohol kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka.

Raske päikesepõletuse korral tuleb pärast naha jahutamist ja põletusvastase geeli kasutamist pöörduda arsti või õe vastuvõtule.

Päikesepõletusele järgnevatel päevadel tuleb nahale anda aega kosumiseks ja vältida uut päevitamist, kuni naha seisund normaliseerub. Paranemise perioodil on soovitatav nahka igapäevaselt kreemitada. Selleks võib apteegist küsida suure niiskusesisaldusega kreemi. Kolmandal kuni viiendal päeval sobivad selleks ka juba rasvasemad kreemid ning võib üle minna tavapärasele nahahooldusele.

Päikesepõletuste eest kaitseb kõige paremini liigse päevitamise vältimine. Kui ollakse päikese käes üle 20 minuti, tuleb panna selga kaitsev riietus ja kreemitada keha korduvalt üle 30 SPF päikesekreemiga.