Aina rohkem noori naisi saab emaks tänu kunstlikule viljastamisele

Foto: SCANPIX

Iga aastaga sünnib Eestis aina enam nn katseklaasi lapsi, kusjuures senisest rohkem vajavad meditsiini abi emaks saamisel just väga noored naised.

Eelmisel aastal teostati Eestis kokku 1909 kehavälise viljastamise (IVF) ja 2609 embrüo siirdamise protseduuri, näitab Tervise Arengu Instituudi kogutud statistika.

Võrreldes 2012. aastaga on kehavälise viljastamise protseduuride arv tõusnud 1,9 protsenti ja embrüo siirdamise protseduuride arv 8 protsenti.

Märgatavalt on kunstlik viljastamine kasvanud just 18- kuni 25-aastaste seas: IVF protseduuride arv 47,8 protsenti ja embrüo siirdamise protseduuride arv 36,7 protsenti.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Kokku siirdati eelmisel aastal 4545 embrüot.

Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine - võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud 18 protsenti.

Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus.

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2013. aastal 13 931 elussündi, neist IVF protseduuri tulemusena 398. IVF-laste osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud.

Kui 2006. aastal moodustasid IVF lapsed 0,9 protsenti elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9 protsenti.

Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist.

IVFi ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad Haigekassalt taotleda kuni 40-aastased ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.

Kehavälise viljastamisega seotud andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.