Alkohoolik riigi abile loota ei saa

Venemaal võtab maad uskumus, et alkoholismi saab ravida sunnitööga. Foto: SCANPIX

Kuigi ekspertide arvates on alkoholism Eestis aladiagnoositud ja alaravitud haigus, siis erinevalt narkomaanidest tuleb alkohoolikutel endal võõrutusravi kinni maksta.

«Haigekassa tasub osutatud teenuste eest kindlustatutele olenevalt sellest, mis terviseprobleemiga inimene ravi vajab,» selgitas haigekassa kvaliteeditalituse juht Sirje Vaask. Ta lisas, et tihtipeale ei vajata ravi mitte alkoholsõltuvuse, vaid sellega kaasnevate haigustega seoses, näiteks õnnetusjuhtumid, siseelundite kahjustused jpm.

 «Kui teenused või ravi on meditsiiniliselt vajalik, siis on see haigekassa poolt kindlustatutele tagatud üldises korras. Sellistel juhtudel alkoholsõltuvus võib, aga ei pruugi olla märgitud põhjusena, miks inimene ravi vajas,» täpsustas Vaask.

Ametniku sõnul tasub haigekassa väga paljude tervishoiuteenuste eest, ent neid (näiteks erakorraline abi, arsti vastuvõtt, psühhoteraapia seanss või intensiivravi) võidakse vajada väga erinevate terviseprobleemide korral. «Seetõttu ka ei eksisteeri erimärgistatud teenuseid  spetsiaalselt alkoholsõltlastele,» põhjendas ta.

Küll aga ei tasu haigekassa vastavalt tervishoiuteenuste loetelule nö spetsiifiliste alkoholisõltuvusega seotud tegevuste eest, millest enim tuntud on aversiivne ravi ehk ampulli paigaldamine.

Eestis on hetkel olukord, kus narkomaanide metadooni asendusravi maksab riik kinni, kuid alkohoolikutel tuleb selle eest endal tasuda. Vaaski sõnul arvestatakse sõltuvushaiguste ravikorralduse planeerimisel alati ka sihtrühma eripära, näiteks asjaolu, et enamus narkomaane ei oma ravikindlustust. Kõigile, ka ravikindlustustamata inimestele on tagatud vältimatu ehk elupäästev abi.

«Lisaks tuleb igasuguse võõrutusravi korral arvestada ka inimese motiveeritust ravitulemuse osas ning teatud rahaline omaosalus sel eesmärgil võib olla pikaajaliste tulemuste saavutamiseks vajalik,» oli Vaask veendunud.