Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2013/10/18/2554472t1hc905.jpg)
Haigekassa tellimusel on valminud ülevaade Euroopa riikide hambaravi ja ennetustegevuse rahastamise põhimõtetest, mille põhjal haigekassa püüab analüüsida vastavaid tõhustamise võimalusi Eestis.
Postimees kirjutas juunikuus, et üle viiendiku lastest ei käi hoolimata neile pakutavast tasuta hambaravist tohtri juures oma hambaid kontrollimas ega ravimas ning seejuures on laste hammaste tervis väga halb.
Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) president Marek Vink rõhutas siis, et hammaste tervis algab ennetustööst ning Eestis napib – õigupoolest ei ole peaaegu üldse – sellega tegelevaid suuhügieniste, samuti puudub süsteemne lähenemine.
Ka haigekassa on hakanud mõtlema sellele, et hambaravi korraldust tuleks muuta. Ent majanduslanguse ajal kaotatud hambaravihüvitiste taastamine ei tule tõenäoliselt praegu kõne alla.
Nimelt vähenes 2009. aasta 1. jaanuarist alates oluliselt hambaravihüvitiste saajate ring.
Pigem suuremad muudatused kui hüvitise taastamine?
«Ajavahemikul 2003–2008 maksti hambaravihüvitisi kõigile üle 19-aastastele kindlustatud isikutele. Seadusemuudatusega said 300-kroonise hambaraviteenuse hüvitise taotlemise õiguse vaid üle 63-aastased ning need, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension. Kõrgendatud määras ehk 450 krooni suurust hüvitist maksti endiselt rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel hambaraviteenuse vajadus suurenenud. Muudatuse tulemusel vähenes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga haigekassale esitatud hambaravihüvitiste taotluste arv 62 protsenti,» selgitas haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist Kertu Eensaar.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis, et 2013. aastal jõuti hambaravi rahalise hüvitamise põhimõtete analüüsimisel järeldusele, et hüvitise taastamine võib küll parandada hambaravi kättesaadavust, kuid tõenäoliselt ei too kaasa vajalikku muutust tervisekäitumises suuhügieeni osas. «Vajalik on terviklik lähenemine inimeste hambaravi korraldusse.»
Selleks tellis haigekassa tänavu ülevaate Euroopa riikides kasutatavatest hambaravi ning ennetustegevuse rahastamise põhimõtetest, sealhulgas rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste võimaldamise tingimustest ja korrast.
«Teiste riikide parimale praktikale tuginedes analüüsime hambaravi ja ennetuse tõhustamise võimalusi Eestis ja esitame vastavad ettepanekud haigekassa nõukogule. Tegemist on väga värske analüüsiga ja see saab olema aluseks edasistele aruteludele ja ettepanekutele. Haigekassa juhatus analüüsib lähiajal põhjalikult uuringu tulemusi ning tutvustab seda augustis haigekassa nõukogule,» rääkis Ross.
Kohustuslik kontroll ja vabatahtlik kindlustus
Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre rääkis ERR Uudistele, et hästi toimiva hambaravisüsteemiga Euroopa riikides on näiteks riigi või omavalitsuse toetusel töötavad hambakliinikud, kus lapsed kohustuslikus korras kontrollis käivad.
Eraarsti ei saa tema sõnul sundida tegelema profülaktikaga lihtsalt heast tahtest, vaid see peab olema riiklikult või omavalitsuslikult organiseeritud tegevus. «Haigekassa küll finantseerib profülaktikat, aga see on projektipõhine: on ainult läbivaatused ja sellist efektiivset programmi meil kahjuks siiski ei ole,» märkis Seedre.
Hambaarstide liidu asepresidendi Piret Väli arvates võiks hambaravi puhul abiks olla ka vabatahtlik tervisekindlustus, kuhu raha korjata, et siis hiljem sealt suuremate tööde jaoks kulud katta.