/nginx/o/2010/07/14/401845t1h260d.jpg)
Tallinna Tehnikaülikoolis magistritööd kaitsnud Jelena Kohnovitši uuringust selgus, et ehkki lapsevanemad tahaksid toitlustusasutuste lastemenüüdes näha enam tervislikke roogasid, siis tegelikult välja sööma minnes eelistatakse ikkagi lastele tellida friikartuleid ja viinereid.
Kohnovitš vaatles oma magistritöös Tallinna kaubanduskeskuste 14 söögikoha lastemenüüsid, küsitles ligi 100 lapsevanemat ja jälgis samal ajal nende lauale tellitud toitu.
Toidukohtade lastemenüüdega eriti rahul ei olda. «Pooled küsitletutest pole rahul, sest menüü pole tervislik, seal pole midagi valida peale friikartulite-viinerite. Vanemad tahaksid näha ka teistsugust koostist: salatit, kana, aurutatud-hautatud köögivilju, putrusid, suppe,» loetles Kohnovitš.
Küsitlusega paralleelselt märkis töö autor üles ka seda, mida tegelikult tervislikust toidust rääkivad vanemad lauale tellisid. «Tegelikult ostetakse ikkagi friikartuleid, pastat, pitsat. Nad väidavad, et ostavad joogiks mahla, piima, teed-kakaod, aga tavaliselt oli lastel laual mahl või karastusjook,» tõi Kohnovitš välja.
«Seega nende väited ei lange kokku sellega, mida tegelikult teevad. Ilmselt tahavad nad end näidata paremast küljest,» arvas ta.
Kolmandik peredest valis toidu lastemenüüst põhjendusega, et kui kodus söövad lapsed tervislikumat toitu, siis väljas lubatakse ka lastemenüüs tavapäraseid kahjulikumaid toite.
«Rääkisin ka söögikohtade juhtidega, kes ütlesid, et tegelikult kliendid tervislikke lastepraade ei osta. Ühes Ülemiste keskuse toidukohas oli kunagi olnud puder, püree, aga keegi ei ostnud ning seetõttu neid enam menüüs pole.»
Uuringus selgus, et 46 protsenti peredest käivad väljas söömas keskmiselt 2-3 korda kuus, 22 protsenti harvem kui korra kuus. Kohnovitši sõnul on see päris harva. «Igapäevaselt ei käi keegi väljas söömas ja ma arvan, et see on hea tulemus.»
Lastemenüü rasvane
Lastemenüüsse kuuluvate praadide analüüsimisel selgus, et keskmiselt annavad portsjonid 550 kcal. «See on päris palju, kui arvestada, et väikese lapse energiavajadus on 1500-1800 kilokalorit päevas, millest lasteaias peaks ta saama 87 protsenti energiast,» sõnas magister.
Rekordilise energiasisaldusega praad, mis sisaldas pitsat, friikartuleid ja karastusjooki, andis 1012 kilokalorit. Kõige madalama toiteväärtusega oli kartulipüreest, bolognese kastmest ja kurgist-tomatist koosnev lastepraad, mis andis 329 kilokalorit.
Toidud olid ka rasvarikkad, sisaldades keskmiselt 30 grammi rasva, samas vitamiinivaesed, sest sisaldasid vähe salatit. Kui nn taldrikureegel soovitab pool portsjonist täita salatiga, siis tegelikult oli lastemenüüdes vaid 30-50 grammi salateid. Ka mineraalaineid oli nõutust vähem, naatriumit (peamiselt soola näol) seevastu liiga palju.
Töö autor küsitles peresid toidukohtades Vapiano, Rosso, Amarillo, 5th floor, Bistro Kristiine, Kikka Buffee, Bestseller, Komeet, TimeStop Buffee, Terrassa kohvik, Mack Bar-B-Que, Gnomo kohvik, Viru Magic Buffee ja Järve Amps3.