Päikesekaitsekreemid väikelastele ei sobi

Alla kaheaastast last kaitseb päikese eest kõige paremini mitte kreem, vaid sobiv riietus, müts ja päikeseprillid. Foto: SCANPIX

Imikute ja kuni kaheaaastaste väikelaste nahale ei tohiks päikesekaitsekreemi üldse kanda, sest kreemis sisalduvad kemikaalid imenduvad läbi naha lapse organismi. Alla kaheaastaseid lapsi kaitseb päikese eest kõige paremini sobiv riietus ja peakate. Samuti ei tohiks väikelapsed viibida päikese käes ajavahemikul kella 11-15, hoiatas Soome Kiirguskaitse Keskus.

Lapse naha kaitsemine liigse päikesekiirguse eest on äärmiselt oluline, sest lapse nahk on õrn ja naha enese kaitsemehhanism pole veel välja kujunenud. Lapsepõlves kogetud korduvad päikesepõletused tõstavad mitmeid kordi nahavähki haigestumise riski.

Kõige turvalisema päikesekaitse annab lapsele varjuline mängukoht. Last tuleks juba varakult harjutada kandma päikeseprille ja palaval suvepäeval alati laia äärega mütsi. Müts kaitseb ka lapse nägu ja silmi.

Vanematele lastele päikesekaitsekreemi valides tuleks soetada spetsiaalselt lastele mõeldud toode, mis kaitseb nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest.Päikesekaitsekreemides kasutatakse kahe sorti päikeseblokaatoreid: keemilisi ja füüsikalisi. Laste puhul tuleks kasutada vaid füüsikaliste päikeseblokaatoritega, tsinkoksiidi või titaandioksiidi sisaldusega kreeme. Lapse päevituskreemi päikesekaitsefaktor peaks olema vähemalt 20.

Kreemi tuleks lapse nahale kanda iga kahe tunni tagant, eriti hoolikalt tuleks sisse kreemitada nina, huuled, kõrvad.

Igal õhtul tuleks päikesekaitsekreem lapse nahalt maha pesta, sest kreemi suur kemikaalide sisaldus suurendab allergilise nahapõletiku tekke riski.
Kindlasti tuleb ka lapse silmi päikesekiirguse eest hoolikalt kaitsta, soetades lapsele lisaks laia servaga mütsile ka päikeseprillid.
Päikesest tulenev UV-B kiirgus põhjustab päikesepõletust ja UV-A kiirgus enneaegset naha vananemist ning immuunsüsteemiprobleeme, selgitas Terviseamet.Kuna mõlemad kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski, siis tuleb esmalt veenduda, et muretsetud päikesekaitse toode pakuks kaitset nii UV-a kui ka UV-B kiirguse vastu.   

Õige toote väljavalimise järel tuleb kreemi ka õigesti kasutada. Kreemile märgitud päikesekaitse faktori saavutamiseks tuleks kanda nahale 2 milligrammi toodet ühe ruutsentimeetri kohta, ehk siis 36grammi täiskasvanud inimesele, mis on arvestuslikult kuus teelusikatäit. Tarbijad kasutavad aga paremal juhul vaid poole vajalikust toote kogusest.

Pärast ujumist ja rätiga kuivatamist tuleb kaitse säilitamiseks kanda nahale uuesti sama kogus kaitsvat toodet. Seejuures on oluline meeles pidada, et isegi kõige suurema päikesekaitse faktoriga tooted ei taga täielikku kaitset UV-kiirguse eest. Nad pakuvad küll õige kasutamise korral kaitset nahavähi vastu, kuid lisaks tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist, iseäranis otsest päikese käes olekut keskpäeval ning kaitsta end mütsi ja päikeseprillidega. 

Kuna beebide ja väikelaste nahk on päikesele eriti vastuvõtlik, siis neid keskpäeval intensiivse päikese kätte viia ei tohiks.