/nginx/o/2010/07/15/402437t1h863b.jpg)
Kas ka isepruunistav kreem kaitseb päikesepõletuse eest? Millal on UV-kiirguse tase kõige kõrgem? Soome Vähiliidu peaarst Matti Rautalahti põrmustab ajakirjas Hyvä Terveys paljud päevitamise ja päevituskreemide kohta levinud müüdid.
15 müüti päevitamisest ja päevituskreemidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Kui kohe suve alguses tugevamalt päevitada, lausa päikesepõletuseni välja, püsib päevitus nahal kauem.
«Ei vasta tõele. Päikesepõletusel pole mitte midagi tegemist sellega, kui kaua päevitus nahal püsib.»
2. Ka ujumise ajal võib nahka põletada.
«Tõsi. Vesi laseb enamiku UV-kiirgusest läbi kuni kümne sentimeetri sügavuseni. Kuumal suvepäeval ujuma minnes tuleks nahale kanda veekindlat päikesekaitsekreemi.»
3. Ka läbi aknaklaasi võib päikesepõletuse saada.
«Vastab tõele. Päikesepõletuse saamiseks kulub küll palju rohkem aega kui otseses päikesevalguses viibides.»
4. UV-kiirgus on inimese nahale kõige kahjulikum kuumadel kevadpäevadel.
«Ei vasta tõele. UV-kiirguse tase on kõige kõrgem kesksuvel. Kuid oht nahk päikese käes ära põletada on kevadel suurem, sest naha enese UV-kiirguse kaitsemehhanism on pika talvega nõrgenenud.»
5. Heleda nahaga ja punapäised inimesed haigestuvad teistest sagedamini melanoomi, sest neil on ka päikesepõletuse risk kõrgem.
«Nii ja naa. Heleda nahaga ja punapäistel inimestel on tõepoolest suurem risk päikesepõletuse tekkeks, sest nende nahas tekib vähem UV-kiirguse eest kaitsvat pigmenti. Kui neil esineb koduvaid päikesepõletusi, on nende risk haigestuda melanoomi tõepoolest kõrgem kui tõmmuma nahaga ja tumedapäistel inimestel. Kui nad aga mõistlikult päevitavad, pole nende risk melanoomi haigestuda tumedapäiste inimeste omast suurem.»
6. Tumeda nahatüübiga inimesed ei pea päikesepõletust kartma.
«Ei vasta tõele. Kuumal suvepäeval mere ääres liivarannas päikesekreemi kasutamata päevitades saavad iga nahatüübiga inimesed lõpuks päikesepõletuse, see ei sõltu loodusliku pigmendi määrast nende nahas. Vaid organismi loomulik kaitsevõime UV-kiirguse eest kestab tumeda nahatüübiga inimestel pikemat aega.»
7. Psoriaasi põdeja võib päevitada nii kaua kui tahab.
«Ei vasta tõele. Ka psoriaatikud on vastuvõtlikud UV-kiirgusest põhjustatud rakukahjustustele, mis lõpuks viivad nahavähi tekkele. Ka psoriaatik peab nagu kõik teisedki inimesed oma nahka päikese eest kaitsema.»
8. Nahavähk hakkab kõige esmalt tekkima ninal ja õlgadel, sest need kohad kipuvad päikese käes kõige kergemini ära põlema.
«Nii ja naa. Melanoom ehk kõige ohtlikum nahavähi tüüp hakkab enamasti arenema nendel keha piirkondadel, mis on päikese käes korduvalt ära põlenud. Meestel on selliseks piirkonnaks keha, naistel jalad. Tunduvalt vähem ohtlikum basaalrakuline vähk ehk basalioom aga tekib nendel keha piirkondadel, mis kogu inimese elu jooksul on kõige rohkem päikest saanud. Tüüpiliselt tekib see vähk näole.»
9. Inimesed, kes lapsena on korduvalt kogenud päikesepõletust, haigestuvadki kõik nahavähki.
«Ei vasta tõele. Nahavähi tekke juures on oluline ka täiskasvanuna saadud liigne UV-kiirgus.»
10. Päikesekaitsekreemi tuleb nahale nii palju panna, et seda näha oleks.
«Nii ja naa. Kõige tähtsam on, et praeguste ilmadega kasutataks kreemi, mille SPF on vähemalt 15 ja et seda nahale kantaks piisavas koguses. Tänapäevased päikesekaitsekreemid imenduvad kiiresti nahasse ja mingit silmale nähtavat kihti ei jätagi.»
11. Kui päikesekaitsekreem ületalve seistes vanaks läheb, väheneb ka selle SPF-faktor.
«Vastab tõele. Iseäranis altid on vananemisele keemilisi päikeseblokaatoreid sisaldavad päevituskreemid. Kui päikesekaitsekreemi säilitada soojas, otseses päikesevalguses, kiireneb see protsess veelgi. Seepärast ei tohikski päikesekaitsekreemi osta mõne eksootilise rannakuurordi tänavamüüjalt.»
12. Päikesekaitsekreemides on nii palju kahjulikke keemilisi ühendeid, targem on päevitada ilma kreemi kasutamata.
«Ei vasta tõele. Kui on valida, kas päevitama minnes päikesekaitsekreemi kasutada või mitte, on kreemi kasutamine ikka targem valik. Päikesekaitsekreemid imenduvad läbi naha ja mõnes uuringus on leitud, et keemilised päikeseblokaatorid võivad mõjuda lapse tervisele kahjulikult. Seetõttu soovitatakse lastele vaid päikesekaitsekreeme, kus on kasutatud füüsikalisi päikeseblokaatoreid- tsinkoksiidi või titaandioksiidi.»
13. Isepruunistavad kreemid toimivad nahal niisama tõhusalt kui päikesekaitsekreemid
«Ei vasta tõele, kui isepruunistavate kreemide SPF ei ole samuti 15 nagu korralikul päevituskreemil.»
14. Ka rannas päevavarju all pikutades nahk päevitub.
«Vastab tõele. Valgeksvärvitud ehitistest ja esmajoones liivast peegeldub piisavalt UV-kiirgust, et käivitada organismis naha kaitsemehhanism ehk pigmendi tootmine.»
15. Teatud ravimeid tarbides tuleks päevitamisest hoiduda.
«Vastab tõele. Päevitada ei tohiks need inimesed, kes tarvitavad antibiootikume: doksitsükliini või tetratsükliini, vererõhuravimit hüdroklorotiasiidi, südame rütmihäirete raviks kasutatavat amiodarooni, põletikuvastaseid ravimeid ketoprofeeni või neuroleptikume kloorpromatsiini või prokloorperatsiini.»