Kuuma kehaga vettehüpe võib saada saatuslikuks

Ülekuumenenud kehaga ei tohiks vettehüppeid teha.

FOTO: Mikk Mihkel Vaabel / Sakala

Uppumissurmade vähendamiseks ideid koguva Eesti Tervise Fondi eestvedaja Eero Merilind selgitab, millised tervisehäired võivad olla veesurma põhjusteks.

Uppumiste põhjused väikestes tiikides ja kraavides on vee temperatuuri erinevused, pinna peal on vesi soojem ning sügavamates kihtides külmem. Ülekuumenenud kehaga järsku sügavale vette hüpates, tekib temperatuuri languse mõjul veresoonte järsk ahenemine ning südame verevarustus võib häiruda, tekkida võib äge südamepuudulikkus või eluohtlik rütmihäire.

Teine suurem oht on krampide teke lihastes, eelkõige säärelihases. Inimene ehmatab ära ning  ei oska midagi ette võtta. Sügavale vette hüpanuna laseb ta kopsudes oleva õhu välja ja kuna jalad ei tööta korralikult, ei suuda inimene vee pinnale ujuda ja tekib õhupuudus ning teadvuse kaotus. Väikesed lapsed võivad kaotada teadvuse ja ära lämbuda ka mõne sekundiga. 

Täiskasvanud, kes hindavad oma võimed üle, saavad krambid tavaliselt järve keskel ning  kuna kramp on tugev, ootamatu ja väga valus, siis tekib paanika ning inimene vajub vee alla.

Kolmas suur oht on takerdumine vee põhjas olevatesse taimedesse, mistõttu jalad jäävad neisse kinni, õhk kopsudes lõppeb ja inimene lämbub.

Seetõttu on soovitatav minna vette rahulikult ja harjuda tasapisi temperatuuri erinevustega. Ülekuumenenud  keha tuleks põlvekõrguses vees maha jahutada ja alles pärast seda sügavamale ujuma minna. 

Nii-öelda pommhüppeid vette  ei tohi kindlasti teha ülekuumenenud kehaga. Samuti võiks sellest hoiduda väikesed lapsed. Ohtlik on ka õhkmadratsilt ülekuumenenud kehaga vette sukeldumine.

Populaarne

Tagasi üles