Nartsissismi saab diagnoosida üheainsa küsimuse abil

Foto: SCANPIX

«Mil määral nõustud järgneva väitega: «Ma olen nartsissist.»?» Teadlased usuvad, et sellest küsimusest võib piisata, et inimesele nartsissismi ehk eneseimetluse diagnoosi panna.

Ajakirjas PLOS ONE oma uurimuse avaldanud teadlased ütlevad, et nartsissismist on oluline aru saada, sest sellel isiksusehäirel on suur negatiivne mõju ühiskonnale – inimesed, kes mõtlevad vaid iseendale ja oma huvidele, abistavad vähem teisi. Nartsissistlikel inimestel on näiteks madal empaatia, viimane on aga üks peamisi motivaatoreid heategevuse puhul, kirjutab Medical News Today.

Üks uuringu autoritest, Ohio osariigi ülikooli kommunikatsiooni ja psühholoogia professor Brad Bushman ütles, et nartsissism on probleem nii individuaalselt kui ka ühiskonna tasandil. Näiteks need, kes peavad end milleski juba heaks, ei püüa siis enam paremaks saada. 

Teadlased võtsid oma uurimuse tarbeks vaatluse alla 2200 eri vanuses osalejat, kes pidid läbi tegema 11 eksperimenti. Saadud andmeid analüüsides leidsid teadlased, et nartsissisti saab tuvastada, kasutades üht ainsat küsimust: «Mil määral nõustud järgneva väitega: «Ma olen nartsissist.»? (Sõna «nartsissist» tähendab egoistlikku, enesekeskset ja edevat.)»

Osalejad vastasid küsimusele, valides numbri ühest (mitte eriti tõene minu puhul) seitsmeni (väga tõene minu puhul).

Teadlased leidsid, et inimeste enda hinnang langes üsna hästi kokku teiste testide, kaasa arvatud kõige levinuma ja tervelt 40 küsimust sisaldava nartsissismi hindamiseks kasutatava testi abil saadud tulemustega.

Bushman märkis, et ühe küsimuse esitamist ei saa käsitleda asendusena pikematele küsimustikele, kuid see võib olla kasulik pikkade uuringute puhul, mis hõlmavad mitut erinevat teemat nig kus teadlastele valmistab muret osalejate suur tõenäosus enne küsimustiku lõpuni täitmist ära väsida. 

Samuti märkis ta, et inimesed, kes on valmis tunnistama end teistest nartsissistlikumaks, on seda ilmselt ka tegelikult. «Nartsissistid on selle fakti üle peaaegu et uhked. Seda võib nende käest otse küsida, sest nad ise ei näe nartsissismi negatiivse omadusena – nad usuvad, et on teistest paremad ning neil pole probleemi selle avalikult välja ütlemisega.»

Inimesed, kes kõnealuse uurimuse raames end nartsissistlikumaks hindasid, osutusid ekstravertsemaks ja vähem depressiivseks. Samas esines nende puhul aga ka rohkem viha, süü- ja hirmutunnet. Lisaks selgus, et kõrge nartsissismi skooriga inimeste suhted teiste inimestega olid kehvemad ning olukordades, kus nende ego oli ohus, kippusid nad käituma vähem sotsiaalselt. Samuti ilmnes nende puhul kalduvus seksuaalseks riskikäitumiseks ja raskused pikaajaliste romantiliste suhete hoidmisel.