Sotsiaalministeeriumi suvine hange tekitas kahtlusi

Sotsiaalministeerium Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeerium kuulutas juuli teises pooles välja riigihanke tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamiseks, andes kandideerimiseks ühe nädala. Teema vastu huvi tundva spetsialisti hinnangul ei ole see aga piisav aeg parima projekti läbiviija leidmiseks.

Postimehele teada spetsialist, kes ei soovinud oma nime avalikustamist, avastas kõnealuse riigihanke teate meditsiiniuudiste portaal med24 uudistest. Et ta on varem sarnase teemaga kokku puutunud ja pidas end piisavalt pädevaks, et kandideerida, tärkas temas huvi esitada oma projekt. Ent 18. juulil välja kuulutatud hanke pakkumuse esitamise tähtaeg oli juba 28. juuli. Ehk siis sisuliselt oli pakkumuse ettevalmistamiseks aega vaid viis tööpäeva. 

Sama ala peal tegutsevate tuttavatega rääkides avastas ta lisaks, et keegi teine polnud konkursist mitte midagi kuulnud. Nii tekkis tal küsimus: miks korraldab sotsiaalministeerium niivõrd suure tähtsusega riigihanke ajal, mil enamik vastavaid spetsialiste on puhkustel, ning niivõrd lühikese tähtajaga? Üks tema kahtlusi on, et tegemist oli sihitud pakkumisega, kus tegelikult projekti läbiviijaga kõik eelnevalt kokku lepitud. Et hankelepingu kestuseks on märgitud 8 kuud, pidas ta sedagi jaburaks, öeldes, et selle ajaga ei saavuta mingit tulemust. 

Hanke võitja on tänaseks teada ja selleks on Tartu ülikool. 

Seaduse järgi kõik korrektne 

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask selgitas, et riik tahab hakata süsteemsemalt välja arendama tervishoiu kvaliteedisüsteemi ning vastavad ettevalmistööd olid kõnealuse hanke sisuks. 

«Hankemenetluses oli pakkumuste esitamise tähtaeg kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga ning hankele esitati kaks pakkumist,» märkis ta. 

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala märkis, et kõnealuse hanke puhul oli tegemist lihthankega ning riigihangete seaduse kohaselt määrab hankija lihthanke teates pakkumuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva. Antud juhul oli nelja tööpäeva nõue tõepoolest täidetud. 

«Registrist nähtuvalt osales lihthankes sihtasutus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tartu ülikool ja AS Pricewaterhouse Coopers Advisors, kellest kaks esimest esitasid pakkumuse. Kuna kaks lihthankes osalenud isikut jõudsid määratud tähtajaks pakkumuse esitada, ei ole põhjust pidada pakkumuste esitamise tähtaega ebamõistlikult lühikeseks, mille määramisel ei oleks hankija arvestatud konkreetse hankelepingu mahu ja keerukusega,» edastas Haavala ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna selgituse.

Väitele, et kaheksa kuud ei ole kõnealuse projekti puhul piisav aeg, vastas Vask, et see on mõistlik aeg, sest hanke eesmärgiks on luua kvaliteedisüsteemi terviklahendus, sidudes kokku juba olemasolevad osad, tervishoiusüsteemis käimasolevad arengud ja töötada välja lahendused juba teadaolevate konkreetsete puuduvate lülide osas. 

«Hanke esimese etapi tööd on seotud apteegiteenuse kvaliteediga. Nende tööde valmimine on seotud apteekrite asutamispiirangu eelnõuga, mida riigikogu menetleb selle aasta sügisel.» Hanke esimese etapi tööde tähtaeg oli Vase sõnul ka üheks põhjuseks, miks pikemat pakkumuste esitamise tähtaega ei olnud võimalik anda. 

«Kogu hanke objektiks oleva töö valmimine 2015. a märtsis annab meile võimaluse kvaliteedisüsteemi rakendamise sisulise töö alustamiseks 2015. aasta teisel poolaastal ja 2016. aastal, sest siis saame töö tulemusi kasutada sisendina struktuurfondide ja riigieelarveliste rahade planeerimisel. Töö hilisema valmimise korral lükkub sisutegevustega alustamine edasi terve eelarveaasta võrra,» selgitas ta. 

Ministeerium: meile on oluline töö teostaja pädevus

Samuti ütles Vask, et ministeeriumi jaoks ei ole oluline hankes osaleva koostööpartneri suurus, vaid see, et tal oleks olemas kõik vajalikud pädevused tööde teostamiseks ja et tööd valmiksid tähtaegselt.

Kuidas üks või teine pakkuja väljakuulutatud hankest teada saab, on Vase sõnul raske kommenteerida. «Lisaks riigihangete registrile on ministeeriumi välisveebis avalik hangete plaan, kust on leitav ka kõnealune hange. Pakkujad, kes on varemalt riigihangetel osalenud või tunnevad huvi, et osaleda, hoiavad kindlasti sellistel dokumentidel ja riigihangete registril silma peal. Kindlasti puudub võimalus, et planeeritava hanke sisu ja info saaks avalikuks enne, kui see on riigihangete registris avaldatud,» selgitas Vask.

Lisaks on tema sõnul olemas rahandusministeeriumi riigihangete nõuandetelefon ning ka riigihangete registri infotelefon, kust võivad abi küsida nii pakkujad kui ka hankijad. 

Haavala sõnul tuleb teade lihthanke alustamise kohta alati avaldada riigihangete registris, kuid seadus ei näe ette selle teate avaldamise kohustust kuskil mujal.