Terviseamet: arstide liit eksitab avalikkust

Arstid. Foto: Panther Media / Scanpix

Terviseamet väidab, et arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa eksitab avalikkust, öeldes, et terviseamet ei avalda andmeid eriarstide kvalifikatsiooni ega erialade kohta ning seda, kus arstid töötavad.

Terviseameti sõnul on kõikide Eestis registreeritud tervishoiutöötajate, sõltumata nende hariduse omandamise kohast ja päritolust, registriseisu andmed, sealhulgas nii kvalifikatsioon kui ka praegune töökoht, avalikult kättesaadavad juba aastast  2002. Viimased neli ja pool aastat on need leitavad veebilehelt.

Vastavate andmetega tutvumiseks tuleb avada tervishoiutöötajate riiklik register. «Kinnitame, et ka kõikide nn kolmandatest riikidest tulnud arstide registriandmed on alati olnud täpselt samas mahus avalikud nagu ka Eestis hariduse omandanud arstide andmed,» teatas terviseamet.

Seadusest tulenevalt ei ole terviseametil õigus avaldada ega muul viisil kõrvalisele osapoolele kättesaadavaks teha isikuandmete alla liigituvaid andmeid. Sarnane keeld kehtib nii Eesti kui mitte Eesti päritolu tervishoiutöötajate andmete suhtes ja neid andmeid pärivate muude isikute, organisatsioonide suhtes.

Arstide liit on varasemalt kahtlustanud terviseametit, et registrile teadaolevad mitteavalikud andmed võivad lekkida, neid võidakse  kasutada näiteks miinimumtunnitasu läbirääkimistes. «Seepärast mõjub arstide liidu praegune pahameel vastuoluliselt,» lisas amet.

«Kuigi arstide liit on pidevalt esinenud kahtlustustega mujalt tulnud eriarstide kvalifikatsiooni, pädevuse ja kvaliteedi osas, siis tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni tööpraktika seda ei kinnita,» märkis terviseamet oma kirjas.

Komisjonile oli käesoleva aasta 1. juuli seisuga esitatud kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga. Kuid mitte ühtegi patsientide kaebust ei ole seni registreeritud nn idasuuna arstide tegevuse kohta, samuti ei ole komisjon tuvastanud nn ida suunalt tulnud arstide arstlikke vigu muudes menetlustes.

Samuti puudub terviseameti sõnul neil alus arstide liidu kahtlusel, justkui liiguks kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid pärast Eestis registreerimist vabalt  teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Selliseid arste, kes on pärast Eestis töötamist taotlenud enda registreerimist ka mõnes muus ELi liikmesriigis, on praeguse seisuga neli. Nelja arsti uus töökohariik ei ole ühelgi juhul teavitanud Eestit kui eelmist töökohariiki nende arstidega seotud probleemidest. Vastavalt riikidevahelise valvsuse alasele koostööle saab terviseamet kohe teavituse, kui Eesti päritolu tervishoiutöötaja kvalifikatsiooniga on probleeme või ta on lausa mõne muu liikmesriigi registrist kõrvaldatud.

Terviseamet ootab plaanitava auditi tulemusi. «Oleme seisukohal, et õigusaktid, sealhulgas ka koostoimes, peaksid olema ühemõttelised ja selgesti mõistetavad kõigile. Kuni õigusliku tõlgendamise selgumiseni kinnitab terviseamet, tuginedes nii siseriiklikule järelevalvele kui ka rahvusvahelisele koostööle, et nn idasuuna arstide kvalifikatsioon on olnud küllaldane ja nende poolt osutatud teenus ei ole kindlasti halvema kvaliteediga võrreldes teenuse üldise tasemega Eestis.»