Milline on parim kuuma ilma jook?

Parimaks kuuma ilma joogiks on mineraalvesi, mitte kokakoola. Foto: SCANPIX

Palaval suvepäeval tuleks hoiduda alkohoolsete jookide, kohvi, tee, kokakoola ja teiste limonaadide tarvitamisest ning juua vett, soovitavalt mineraalvett. Nii kohv, kokakoola kui ka alkohol toimivad kehas diureetikumidena: viivad kehast vett välja, kirjutas toitumisportaal nutrition.about.com

Kuumal ajal on nii lastele kui täiskasvanutele parimaks joogiks mineraalvesi, sest see taastab higistamisega kaotatud elektrolüütide varu kõige paremini. Hea kuuma ilma jook on ka mineraalvesi lahjendatud mõne puuviljamahlaga, samuti spordijook. Kõikvõimalikud rohkelt suhkrut sisaldavad limonaadid aga limonaadid aga tekitavad janu kustutamise asemel veelgi suurema janu. Miks?

Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus. Inimverel on see umbes 300 mosm/l. Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub ja taastab vedeliku kao. Isotoonilise spordijoogi osmolaarsus on umbes 300 (nagu verel). Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300, nimetatakse hüpotoonilisteks – need imenduvad verre veelgi kiiremini. Kokakoola on aga hüpertooniline jook, sest selle osmolaarsus on 600. See tähendab, et inimorganism seda peaaegu ei omasta – vedelik eemaldatakse enne organismist. Inimene võib küll terve liitri kokakoolat ära juua, kuid tunneb end ikka janusena.

Intensiivse kehalise koormuse korral tuleks kindlasti janukustutuseks juua spordijooki, kuid heaks joogiks on ka kokteil, mis sisaldab 3 osa mõnd mineraalvett ja 1 osa puuviljamahla. Kuuma ilmaga tööd tehes või sportide võib juua ka lihtsat omatehtud spordijooki – segades 1 liitri vee sekka 3 sl suhkrut ja 0,5 tl soola.

Inimorganism koosneb kuni 60 protsendi ulatuses veest. Just vähene või sobimatute jookide tarbimine kuumal ajal viib organismi elektrolüütide tasakaalu häirumiseni. See põhjustab rohket higistamist. Suure hulga palja vee joomine koos intensiivse higistamisega langetab naatriumi- ioonide hulka rakuvälises keskkonnas, mis võib tekitada haigusliku seisundi – nn. veemürgistuse. Vee- ja mineraalsoolade kaotus higistamisel, juhul kui nende taset ei taastata, põhjustab peavalu, peapööritust, lihasnõrkust või krampe, samuti külmavärinaid, iiveldust, oksendamist ja kehatemperatuuri järsku tõusu.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab kõikidel palava kliimaga turismipiirkondadesse sõitjail juua päevas vähemalt 8 klaasi vett. Rusikareegli kohaselt vajab täiskasvanud inimene kehakaalu iga kilogrammi kohta päevas umbes 40 milliliitrit vett, millest umbes 20 protsenti peaks ta saama igapäevase toiduga.

Kohvi, kokakoola, rohelise ja musta tee ergutav toime pärast esimest tassi enam ei suurene. Iga tassi kofeiiniga joogi kohta tuleks juua sama suur kogus vett.

Ehkki rahvatarkus soovitab kuumalaine ajal juua janukustutuseks kanget musta või rohelist kuuma teed, ei tasuks neid juua siis, kui varem pole neist eriti lugu peetud: organism vajab kuumade jookidega kuumal ajal harjumist.

Vett tuleks juua jahedalt, sest jahe vesi imendub verre palju kiiremini kui soojad joogid. Kui jahutatud vett pole käepärast, tuleks eelistada gaseeritud vett – see tundub juues alati jahedam.

Palavatel päevadel tuleks hoiduda jääkülmade jookide tarbimisest ja jääkülma duši võtmisest, sest nende jahutav toime kestab täpselt sama kaua kui veidi kõrgema temperatuuriga vedeliku korral, oht end juhuslikult ära külmetada on aga palju suurem.