Abiks mädakuul: kuidas kodus haava puhastada

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiksemate haavadega ei ole tarvis pöörduda arsti poole.
Väiksemate haavadega ei ole tarvis pöörduda arsti poole. Foto: Panther Media / Scanpix

Augustit kutsutakse mädakuuks, sest kõik kipub halvaks minema ja mädanema, mistõttu tuleks suve lõpus olla hoolikas ka kodus haavu hooldades.

Haava ohtlikkus sõltub selle asukohast, suurusest, sügavusest ja saastumisastmest, kirjutab Pärnu Haigla oma kodulehel.

Kodus peaks saama hakkama kergemate, pindmiste haavade, marrastuste ja hõõrdumiste hooldamisega. Raksemate, näiteks loomade hammustuste või sügavamate haavad puhul tuleks pöörduda traumapunkti.  

Pindmised haavad

Sügavad haavad

Marrastused jt väikesed haavad

Õnnetuste tagajärjel

Verd voolab vähe

Verejooks

Puhastada voolava vedelikuga

Mitte puhastada veega

Pind jm võõrkehad eemaldada

Võõrkeha eemaldab arst

Desinfitseerida

Desinfitseerida

Verejooks peatada

Verejooks peatada rõhksidemega

Siduda

Kuni kuue tunni eest tekkinud haavu õmmeldakse

Armi tavaliselt ei teki

Tekib arm

Haavade paranemine sõltub haavaravist.

Haava puhastamine

  1. Võimalusel pese käed
  2. Loputa või pese haava
  3. Kuivata marliga tupsutades
  4. Puhasta haava ümbrus
  5. Eemalda vana side pärikarva
  6. Seo uus side sobiva tugevusega 

Haava loputus – võõrkehade, kahjustatud koe, haavakatu ja mikroobide väljauhtmine haavast ning haavapõhja nähtavaks muutmine. Jaheda lahusega loputamine aitab peatada väiksemat verejooksu. Puhast haava ei pea desinfitseeriva ainega töötlema, piisab puhta veega loputamisest. «Musta» haava puhul tuleks haava ja selle ümbrust loputada (voolava/keedetud veega, nõrga keedusoola lahusega või apteegist saadava füsioloogilise lahusega) või muu desinfitseeriva vedelikuga. Võib kasutada looduslikke vahendeid, kas lahjendatud kujul tinktuuri või õlina (greipfruudiseemne ekstrakt, teepuu, taruvaik, saialill, astelpaju, punane päevakübar). Haava niiskusesisaldust hoiab haava loputamine igakordsel sidumisel, samuti haavageeli kasutamine.

Haava sidumine – sideme valikul tuleb arvestada haavaeritise hulka ja valida vastava imamisvõimega side. Võimalus kasutada antiseptikumidega kombineeritud haavasidemeid, mis sisaldavad antiseptikumina ioonilist hõbedat, see toimib haavas põletikuvastaselt kuni seitse päeva. Nii väheneb vajadus igapäevase sidumise järele ning haava traumeeritakse vähem, tänu millele kiireneb haava paranemine.

Vajaliku niiskuse loomiseks paranevas haavas sobivad haavageelid. Nad pehmendavad, aitavad vältida mikroobide sattumist nahapiirkonda ning vähendavad haava valulikkust ja põletikku kudedes. Paiksete antibiootikumide kasutamist peaks vältima. Nad on näidustatud vaid siis kui haavainfektsiooniga tõuseb palavik ja esineb ümbritseva koe põletik. Haava paranemine tekitab ebameeldivat kihelust. Sel juhul võib kasutada astelpaju, kummeli, saialille ja ka dekspantenooli sisaldavaid salve-kreeme mis muudavad naha pehmemaks ja elastsemaks kui ka kiirendavad naharakkude uuenemist. Sobivad ka nahale mõeldud antiseptilised naha (taruvaigu, mumioga) hoolduskreemid.

Plaastrid – plaastri valikul lähtutakse haava suurusest, asukohast ja seisundist. Plaaster kinnitatakse kuivale ja puhtale nahale nii, et kogu haav oleks kaetud. Märjal/higisel või kreemitatud nahal ei kinnitu plaaster hästi. Tavalistel haavaplaastritel on keskel õrnast materjalist haavapadjake, mis enamasti on immutatud antiseptilise ainega. Eelistada tuleks plaastreid, mis ei kleepu haavale, sest plaastri eemaldamisel võib vigastada paranemisjärgus haava. Tuleb jälgida, et plaastri alla ei tekiks põletikku. Plaastrit kasutatakse vaid üks kord. Kui plaaster on nahalt lahti tulnud, siis pannakse haavale uus puhas plaaster.

Kaasaegsed haavaplaastrid loovad haavas soodsa niiskustaseme ja reguleerivad haava eksudatsiooni ning kaitsevad haava nii mehhaanilise trauma kui bakterite invasiooni eest. Samuti põhjustavad nad vahetamisel minimaalselt valulikkust ning kuna nende vahetus toimub harvem, siis on ka haava traumeerimine minimaalne.

Põletustele, villidele, lõikehaavadele ning marrastustele ja kriimustustele sobivad uudsed hüdrokolloidplaastrid, millel keskel olev osa kiirendab haava paranemist, leevendab valu ja takistab põletiku tekkimist. Hüdrokolloidmass vedeldub kokkupuutel haava eritisega ja moodustab valge geeli. Tavalist haavakoorikut ei teki. Tekkinud valge geel väldib plaastri kleepumist haavale ning loob soodsad tingimused haava paranemiseks. Plaaster eemaldub ise või vahetatakse seda teatud aja möödudes.

Aerosoolplaastrid ehk haavaliim moodustab naha pinnale õhukese õhku läbilaskva veekindla kihi, mis kaitseb nahka vee ja mustuse eest.

Haavaga võivad kaasneda tursed, verevalumid, punetus, punetus ja kuumatunne, valu, eritis või verejooks, üle 37,5 kraadi palavik või haava lagunemine vaatamata õmblustele.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles