Nakkusarst: Ebola jõudmine Eestisse on äärmiselt vähetõenäoline

Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Tartu Ülikooli infektsioonhaiguste dotsent Matti Maimets tõdes, et tõenäosus, et Ebola-viirus Eestisse jõuab, on äärmiselt väike.

«Selleks peab keegi nakatuma Lääne-Aafrikas ja lendama peiteperioodi jooksul Eestisse. Pärast haigusnähtude ilmnemist on inimene nii haige, et ta enam ei lenda,» lausus arst Tarbija24-le. Peiteperiood on maksimaalselt 21 päeva.

Dotsent ja ühtlasi Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusarst Maimets arvas, et Hispaania otsus Libeerias nakatunud kaasmaalane möödunud nädalal kodumaale ravile toimetada ei suurenda kuidagi riski, et Ebola hakkab Euroopas edasi levima. «Kui on otsustatud kodumaal ravida, siis on ilmselt olemas ka teadmised ja oskused,» märkis ta.

Maimets selgitas, et Ebola-viirus levib otsese kontakti teel. «Kahjustunud nahk või limaskestad satuvad kontakti nakkusohtliku materjaliga. Nakkusohtlikud on haige ja surnu kõik kehavedelikud: sülg, uriin, veri, väljaheide. Samuti nendega saastunud riideesemed,» tõi nakkusarst välja. Aafrikas võivad nakkusohtlikud olla tema sõnul nakatunud ahvid, pärdikud, metsloomade liha ja nahkhiirte söödud puuviljad.

Eesti infektsionistid teaksid Maimetsa hinnangul, mida Ebola-viirusesse nakatunud patsientidega peale hakata. Aafrikas on olukord raskendatud. «Elanikkond ei soovi sageli midagi kuulda viirusest, leviku mehhanismidest ja vältimise abinõudest,» tõdes arst ja möönis, et kohalikud arvavad tihti, et haigusi toovad n-ö «pahad inimesed», näiteks välismaa arstid. Viiruse levikut soodustavad ka kohalikud matusekombed.

Maimets usub, et Ebolast saadakse Aafrikas jagu siis, kui tervishoiuressurss on piisav ning elanikkond on Ebola suhtes rohkem haritud.

Populaarne

Tagasi üles