Kaks inimest kolmest ei oska õigesti aevastada

Aevastades saab bakterite edasikandumist takistada vaid siis, kui nuusata taskurätikusse. Foto: SCANPIX

Kaks inimest kolmest aevastab või köhib suud peopesaga kattes ning ainult üks inimene kolmekümnest kasutab aevastamisel taskurätikut, selgus Uus Meremaal Otago ülikoolis tehtud uuringust.

Wellingtonis asuva ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased jälgisid salaja sadu inimesi, kes köhisid, nuuskasid või aevastasid rongijaamades, ostukeskustes ja ühes Uus-Meremaa haiglas. Tulemused olid Otago ülikooli rahva tervise osakonna abiprofessori Nick Wilsoni sõnul masendavad. Selgus, et lõviosa inimesi ei oska köhida, aevastada või nuusata nii, et nad kaasinimestele haigusi tekitada võivaid baktereid edasi ei kannaks.

«Hea uudis on, et kolm inimest neljast siiski üritas mingil moel aevastamise või nuuskamisega bakterite edasikandumist takistada. Halb uudis on aga see, et kaks inimest kolmest kasutas selleks peopesa,» ütles Wilson.

Wilsoni sõnul pole see sugugi soovitav, kuna piisknakkus lendub õhus ja kandub kätega edasi. Piisab vaid sellest, kui haigusekandja aevastab või köhib peopessa ning katsub seejärel pisikutest kubiseva käega kaubanduskeskuses ostukäru või mõnd ukselinki ning haigus ongi edasi kantud.

Kõige kindlam oleks nakkuse leviku vältimiseks kasutada pabertaskurätikut ja siis salvrätt minema visata. Kui taskurätti pole käepärast, tuleks aevastada mitte peopessa, vaid katta suu küünarnukiga, kuid üliõpilaste jälgitud inimestest toimis vaid üks inimene 77-st nii. Pabertaskurätikut kasutas üks inimene 30-st.

Lisaks nägid tudengid, kuidas aevastavad või köhivad inimesed sülgasid sageli seejärel oma «ülejäägid» põrandale, ja seda isegi haiglas.

«Muidugi võib köhida ka peopessa, kuid seejärel tuleks käsi kohe pesta või desinfitseerida,» ütles Wilson.

Isegi siis, kui nina limaskesti ärritab vaid tolm, võib aevastusrefleksi tõttu ninast välja paiskuda kuni 160-kilomeetrisel tunnikiirusel leviv õhk ja endaga kaasas kanda ligi 100 000 bakterit.