Kõige raskem on pääseda silmaarsti juurde

Silma põhja uurimine.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Haigekassa 2014. aasta esimese poolaasta aruandest selgub, et haiglavõrgu arengukava haiglates on kõige rohkem probleeme  oftalmoloogia erialal  – teises kvartalis pääses silmaarsti vastuvõtule lubatud ooteajaga vaid 46 protsenti patsientidest.

Samas oli kirurgia puhul vastav näitaja 82, onkoloogia puhul 72, pediaatria puhul 69, psühhiaatria puhul 78, sisehaiguste puhul 69, sünnitusabi ja günekoloogia puhul 74 ja taastusravi puhul 76 protsenti.

Ambulatoorse oftalmoloogia eelarve ületati esimesel poolaastal nii ravijuhtude kui summa osas. Rahastamise kasvule vaatamata on haiglavõrgu arengukava haiglates ooteajad sellel erialal pikad, nõudlus ületab pakkumise. Ofalmoloogi poole pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja, ooteaegade lühendamisele  võib haigekassa hinnangul kaasa aidata saatekirja nõude kehtestamine. 

Pediaatria eriala keskmisest pikemad amublatoorse vastuvõtu ooteajad on seotud eeskätt Tallinna lastehaiglaga. Kitsamate erialade spetsialistide, näiteks lastekardioloog, pikemad ooteajad ei ole lastehaigla aruannetes eraldi välja toodud. Üldpediaatri ooteaeg on ka lastehaiglas lubatu piires. Päevaravis ja statsionaarses ravis on ooteajad üldjuhul lubatu piires.

Sisehaiguste eriala keskmisest pikemad ooteajad on seotud eeskätt piirkondlike ja keskhaiglatega, kus patsientide nõudlus konkreetses raviasutuses  ja/või raviarsti juures ületab sageli raviasutuse võimalused. Üldhaiglates esineb kättesaadavuse probleeme erialadel, kus raviarste on vähe või kus ravi osutavad paar korda kuus üldhaiglas vastuvõtte tegevad piirkondlike ja keskhaiglate arstid.

Raviasutuste lõikes on kõige suurem lubatud ooteaega ületavate visiitide osakaal piirkondlikes ja keskhaiglates: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla.

2013. aasta mais ja juunis kontrollis haigekassa tervishoiuteenuste kättesaadavust piirkondlikes ja keskhaiglates ning kontrolli käigus tuvastati, et ehkki patsientide nõudlus pikkade ooteaegadega erialadel ületab enamasti raviasutuste võimalusi ambulatoorse vastuvõtu pakkumiseks ning kättesaadavuse parandamine ei ole võimalik ilma täiendava personali palkamiseta, on paljudel juhtudel tegemist ka arstide ressursi ebaefektiivse kasutamisega. Eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks on haigekassa hinnangul vajalik soodustada koodstööd ja infovahetust patsientide, perearstide ning eriarstide vahel.