Listerioos eestlasi ei kimbuta

Listeeriapuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine.

FOTO: Margus Ansu

Taanis on listerioosipuhang põhjustanud tosin surmajuhtumit, Eestis pole terviseameti kinnitusel tänavu veel ohtlikku nakkushaigust tuvastatud.

Taani võimude teatel on riigis väikese lihafirma sealiharulaadi söömise tagajärjel surnud 12 inimest, nakatunuid kokku on rohkemgi.

Kui Taanis haigestub aastas listerioosi keskmiselt 50-60 inimest, siis Eestis esineb aastas kuni kolm haigusjuhtu. Erandiks oli 2008. aasta, kui nakatunuid oli kokku kaheksa.

Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmete põletiku või seedetrakti häiretena.

«Risk nakatuda on äärmiselt väike,» rahustas Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarst Matti Maimets. «Keetke ja küpsetage toitu, peske puu- ja juurvilju, vältige mittepastöriseeritud piima,» nentis Maimets, et siis pole ka nakatumist karta.

Rasedad vältigu toorjuustu

Immuunpuudulikkusega inimesed ja rasedad peaksid aga vältima toorjuustu. «Listeria monocytogenes elab pinnases,» märkis Maimets. «Pinnasega saastunud taimsed ja loomsed toiduained võivad olla nakkusallikaks, kui nad ei ole termiliselt töödeldud.»

Rasedusaegne listerioos võib esineda väheste gripi- või diarröavaevustega või raske sepsisena. Tekib palavik, lisaks lihas- ja liigesvalud ning selja- ja peavalu. «Tuleks teha verekülv ja alustada ravi. Ilma ravita on enneaegne sünnitus ja nurisünnitus sagedased,» tõdes Maimets, lisades, et nakatunud loodete suremus on 50 protsenti.

Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis - varajases või hilises. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas.

Täiskasvanute listerioos väljendub tavaliselt meningiidina. Naha listerioosi puhul esineb lööve kätel või kehal.

Listerioos võib põhjustada surma, kui sellele saadakse jälile liiga hilja. Haiguse peiteaeg on keskmiselt kolm nädalat ning seda ravitakse antibiootikumidega.

Eestis registreeritakse listerioosi alates 2004. aastast. Tänavu ei ole terviseamet tuvastanud ühtegi listerioosi juhtu. Mullu oli haigestunuid kaks, mõlemad põdesid listeeriaseptitseemiat ehk nakkusveresust, ning paranesid.

Viis surmajuhtu

Kümne aasta jooksul on Eestis registreeritud kokku 32 haigusjuhtu, viis neist on lõppenud surmaga. Peamiselt on nakatunud eakamad inimesed, üldiselt alates 50. eluaastast.

Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid, immuunpuudulikkusega inimesed ning ka krooniliste haiguste, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, all kannatajad.

Neil tuleb hoiduda termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest. Ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsetatud kala, toorest pesemata puu- ja köögivilja. Tuleb hoiduda kokkupuutest potentsiaalselt ohtlike materjalidega, näiteks aborteeritud loomade lootega loomafarmides.

Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt kätepesemine seebi ja veega ning naha mikrohaavade saneerimine.

Listeria monocytogenes on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel, lindudel, kaladel, putukatel. Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel. Listeeria võib säilida ja paljuneda biokiles, mis moodustub näiteks toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel.