Mäletatavasti tuli hiljuti müügile moodsa rasestumisvastase vahendina nahaalune implantaat, jaanuaris 2014 jõudis apteegilettidele veel teinegi uus toode: minihormoonspiraal.
Eestisse jõudis veel üks uus rasestumisvastane vahend
Kuid mis vahe on tavalisel hormoonspiraalil ja uuel minihormoonspiraalil? «Kui vanem hormoonspiraal paigaldatakse viieks aastaks, siis minihormoonspiraal pannakse kolmeks aastaks, ta on õige pisut väiksem,» selgitas lühidalt Ida-Tallinna keskhaigla günekoloog Marie Abel.
Praegu müügil olev minihormoonspiraal Fleree sai ravimiametilt müügiloa 2. veebruaril 2013 ning lisati haigekassa soodusravimite nimekirja tänavu 1. aprillil. Vanem hormoonspiraal, Mirena sai müügiloa algselt juba aastal 1996. Fleree maksab Eesti apteekides 102 eurot, Mirena hind jääb sõltuvalt apteegist üle 126 euro. Haigekassa kindlustatutele on hind poole odavam.
«Müügiloa väljastamise eel hinnatakse, kas esitatud andmed tõendavad, et ravim on kvaliteetne, toimiv ja eesmärgipärasel kasutamisel ohutu. Kui need nõuded on täidetud, saab ravim müügiloa,» selgitas ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso.
Günekoloog Marie Abel kinnitas, et mõlemad nimetatud vahendid on väga efektiivsed ja sobivad sünnitamata naistele. «Uut reklaamitakse rohkem selle lausega, et ta sobib sünnitamata naistele, aga tegelikult sobivad sünnitamata naistele mõlemad,» lausus ta.
Sobib sünnitamata naistele
Mõlema spiraali toimeaine on sama: levonorgestreel. Ka toimemehhanism on praktiliselt sama. «Ravimitootjad ütlevad, et uus spiraal pärsib natuke vähem ovulatsiooni,» tõi Abel välja. Suurem osa minihormoonspiraali toimest on lokaalne ehk piirdub emakaga, üldine mõju organismile on minimaalne.
Paigaldada tohib minihormoonspiraali mõistagi ainult arst, vanusepiirangut vahendil pole. «Võib öelda, et hilisemas vanuses, üle 40aastastel naistel võib hormoonspiraal omada ravitoimet, vähendades näiteks vähiriski. See kehtib küll pigem vanema hormoonspiraali kohta,» lisas günekoloog.
Ravimitootja Bayer Pharma kirjeldab minihormoonspiraali tutvustaval lehel, et levonorgestreeli kogus, mis vastavast rasestumisvastasest vahendist organismis keskmiselt ühes ööpäevas vabaneb, on kahel spiraalil erinev. Kui pisemalt versioonilt vabaneb hormooni tootja sõnul kolme aasta jooksul keskmiselt ööpäevas 6 mikrogrammi, siis tavapärasel hormoonspiraalil on kogus 14 mikrogrammi.
«Teadusuuringutes on leitud, et tegelikult piisab raseduse vältimiseks ka väiksemast annusest, aga inimese jaoks ei too see kaasa väga suurt sisulist erinevust. Verre imenduva hormooni hulk kasutaja jaoks mingit praktilist tähendust ilmselt ei oma, sest ei ole leitud, et levonorgestreelil oleks diabeediriski tõstvat toimet või muud seesugust,» rääkis Abel. Esimese aasta jooksul vabaneb spiraalist hormooni rohkem ja aja jooksul see järk-järgult väheneb.
Üks väärarusaam, mis vajaks Abeli sõnul kindlasti ümber lükkamist, on see, et spiraal on sünnitamata naistele vastunäidustatud. «Tänapäeval on uus suund ikka sinnapoole, et kui naine ei ole sünnitanud ja ta lähiajal lapsi saada ei plaani, siis tasub kasutada just pikaajalisi efektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid, mille puhul ei pea meeles pidama igapäevast võtmist nagu pillidel,» soovitas arst. Günekoloogi sõnul on mõned patsiendid ka juba tulnud konkreetse sooviga saada minihormoonspiraali.
Minihormoonspiraal on vastunäidustatud siis, kui esineb emakakaela väärarenguid või mõni selline haigus, mille tõttu ei ole füüsiliselt võimalik spiraali paigaldada. Samuti siis, kui on kahtlus, et naisel on pahaloomuline kasvaja või ebaselge veritsus tupest, mille põhjust pole välja selgitatud. Lisaks ägeda põletiku korral. «Tegelikult on absoluutseid vastunäidustusi minihormoonspiraalil päris vähe,» tõdes Abel.