/nginx/o/2010/07/19/404657t1hf983.jpg)
Hollandi neuroteadlaste uuring näitas, et õnnehormooni ehk serotoniini madal tase teeb härdameelseks, depressiivseks ning tekitab sagedase nutmisvajaduse.
Serotoniini puudus teeb härdameelseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osalenud vabatahtlikele näidati nukra sisuga ja kurbi filme, kirjutab AFP.
Osa katsealusest sai enne filmi vaatamist depressiooniravimeid, mis tõstsid ajus lühiajaliselt serotoniini taset. Osale katsealustest aga anti platseebot.
Järgmisel päeval katset korrati, kuid siis said esimesel korral depressiooniravimeid saanud platseebot ja vastupidi.
Uuringut juhtinud Frederick van der Weeni kinnitusel näitasid uuringu tulemused, et serotoniini hulga suurenemine vähendas tundlikkust, härdameelsust ning kahandas pisarate tekke võimalust.
Van der Weeni sõnul olid need katsed esimesed projektis, milles uuritakse madala serotoniini taseme, härdameelsuse ja depressiooni seost.
«Uuring näitas, et seorotoniini ja nutmise vahel on seos. Kuigi serotoniini taseme tõus muudab meeleolu paremaks, võtab ta samas rõõmutundest ära selle sügavuse,» lisas uurija.
Ta lisas, et serotoniini saab seostada mitmete tunde- ja seksielu probleemidega.
«Eriti huvitav fakt oli see, et serotoniini, härdameelsuse ja nutmise vaheline seos tuli selgelt esile juba esimese katsega. Igapäevaelus võib serotoniini tasemest tekkinud muutusi märgata alles pikema perioodi jooksul,» lausus van der Ween.