Uudistes on sageli palju negatiivset, kuid viimasel ajal on olukord olnud kuidagi erakordselt depressiivne – Ukraina, Ebola, lennuõnnetused, Robin Williamsi surm jne. Kuidas mõjutab see kõik meie heaolu?
Mida teevad meiega halvad uudised?
19. august 2014, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
San Antonios asuva Texase ülikooli psühholoogiaprofessor Mary McNaughton-Cassill ütles shape.com’ile, et isegi, kui sündmustest, millest uudistes loeme-kuuleme, meid otseselt ei puuduta, võivad nad mõjutada meid emotsionaalselt.
Meie aju ei tee nimelt eri tüüpi stressorite vahel erilist vahet. Nii lõvi eest põgenemine, tüli ülemusega kui ka meedias kajastatavast tingitud stress aktiveerib tema sõnul võitle või põgene reaktsiooni ja põhjustab emotsionaalset distressi. Ning mida rohkem uudiseid sa tarbid, seda hullem on olukord.
Pärast Bostoni maratoni pommitamist näitas California ülikooli uuring, mis hõlmas ligi 5000 täiskasvanut, et need, kes vaatasid iga päev vähemalt kuus tundi pommitamisega seotud uudiseid, kogesid suuremat stressi kui need, kes osalesid ise maratonil.
«Enamik inimesi ei istu ega vaata kuus tundi järjest uudiseid, kuid kui võtta arvesse televisioon, raadio, Twitter, Facebook, võid ta puutuda päeva jooksul suurema hulga uudistega, kui sa ise arvad,» ütles MacNaughton-Cassill. Tema sõnul oleme me uudistest niivõrd ümber piiratud, et tarbime neid paratamatult ka siis, kui pole sellest ise teadlikud.
Lisaks sellele, et halvad uudised tekitavad stressi, võivad nad põhjustada ka ülesöömist. Cornelli ülikooli uuring näitas, et inimesed, kes vaatasid depressiivset videot, sõid 36 protsenti rohkem rasvast popkorni kui need, kes vaatasid rõõmsat videot. Kurba videot vaadanud inimesed olid samuti valmis maksma neli korda rohkem tavalise veepudeli eest.
Kui lisada siia veel unepuudus, võivad tulemused olla veelgi hullemad. Berkeleys asuva California ülikooli uuring näitas, et kui unepuuduse käes vaevlevad inimesed vaatasid häirivaid fotosid, mida võib näha igapäevameedias, reageerisid nende aju emotsioonikeskused 60 protsenti aktiivsemalt kui neil, kes olid saanud normaalselt magada.
McNaughton-Cassill märkis, et kõik, mida sa kipud tegema, kui koged stressoreid oma enda elus, võib esile tulla ka siis, kui stressoritel pole sinu endaga midagi pistmist. Nii et kui kipud üle sööma, liigselt kulutama, tarbima alkoholi, kapselduma, tundma end äreva, kurva, hirmunu, vihasena või nutma, võib see juhtuda sinuga ka siis, kui oled tarbinud liiga palju negatiivseid uudiseid, ehkki sinu enda elus võib kõik olla kõige paremas korras.
Ent ka sellisel moel tekkinud stressist aitavad üle saada ikka samad asjad, mis töötavad tavalise stressi puhul: püüa piisavalt magada, ära jäta trenni vahele ja leia aega, et oma sõpradega kohtuda.