Täna Postimehes: kodusünnituse lubamine algas traagiliselt

Kodusünnitust plaaniv naine peaks võimalikud riskid koos ämmaemandaga läbi kaaluma. Foto: SCANPIX

Pärast aastatepikkust ägedat vaidlust on alates 1. augustist Eestis kodus sünnitamine ametlikult lubatud. Kahjuks lõppes ühe pere jaoks see valik alles hiljuti lapse surmaga.

Ettevalmistused kodusünnituse seadustamiseks algasid juba 2000. aastal ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Siiri Põllumaa hinnangul on Eesti ühiskonnal olnud piisavalt aega, et sellega leppida. Sellegipoolest kinnitasid mitmed meedikud pärast uue seaduse vastuvõtmist avalikult, et ei poolda seda.

«Ega see valuline  reaktsioon ei tulnud üllatusena, sest see  puudutab paljusid, nagu ka lastekasvatus,» tõdes Põllumaa. Tema kinnitusel ei soovi kodusünnituse legaliseerimist pooldavad ämmaemandad seda mitte mingil juhul propageerida. «See  on iga  pere sügavalt isiklik otsus, mis ei allu propagandale. Mida me saame teha, on tagada ämmaemandatele turvalised praktiseerimise tingimused,» rõhutas ta.

Ämmaemanda sõnul on kodusünnituse puhul hästi oluline riskide hindamine ning on olemas pikk nimekiri olukordadest, mil see ei ole turvaline.

Kuigi nii rase kui ka ämmaemand peaksid võimalikke ohte hoolikalt kaaluma, ei lõppe iga kodusünnitus õnnelikult.

Augusti keskel toodi  Ida-Tallinna keskhaiglasse naine, kelle kodusünnitus läks kriitiliseks. Tänu kiirele operatsioonile õnnestus meedikutel ema elu päästa, kuid laps suri.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhi Lee Tammemäe puhul ei osanud ämmaemand olukorda õigesti hinnata  ning haiglasse jõuti liiga hilja. Uue korra kohaselt ei oleks tohtinud sellise näidustustega rase kodus üldse sünnitada.

Tammemäe sõnul olid naistearstid kodusünnituse seadustamise poolt, sest siis on lihtsam naiste turvalisust tagada. «Keegi naistearstidest ei eita võimalust valida, aga meedikutel on kohustus riske hinnata ja naisele anda objektiivset infot, kas tema jaoks koju jäämine on turvaline või liiga riskantne,» rääkis arst. Väga palju riske saab ette hinnata, kuid siiski jääb mingi osa probleeme, mis võivad tekkida ootamatult. «Normaalse raseduse korral võtab selle riski naine ise, kui ta on informeeritud,» rõhutas ta.

Pikemalt loe tänasest Postimehest.