Eriarstiabi keskused jäävad Tallinna ja Tartu

Eriarstiabi tagamise pädevuskeskus on Põhja-Eesti regionaalhaigla. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse esitas eile valitsuse kabinetinõupidamisele «Eesti tervishoiu arengusuunad 2020», mis muu hulgas näeb ette, et eriarstiabi keskused jäävad Tallinna ja Tartu.

Arengusuundades on välja toodud kolm põhisuunda, millele valitsuse tegevus tulevikus keskendub.

Eesti tervishoiu arengus investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste loomisse, oluliseks seatakse haiglate võrgustumine ning peamisteks pädevuskeskusteks eriarstiabi tagamisel on Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla.

Euroopa Regionaalfondi toel investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste loomisse Eesti eri paigus. Keskuses hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate spetsialistidega.

«Soovime, et inimesed saaksid teenuseid kiiremini, võimalikult kodu lähedalt, laiemas valikus ning kvaliteetselt. Selleks et lühendada ravijärjekordi, tõstame esmatasandi arstiabi osatähtsust, sest väga paljud tervisemured saab perearst lahendada juba oma meeskonnaga. Tervisekeskustes hakkavad tööle lisaks perearstidele ja -õdele ka ämmaemandad või füsioterapeudid, mis samuti aitab kaasa vastuvõtu ooteaja vähenemisele,» ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Minister ütles, et eriarstiabi ja haiglate osas seatakse arengusuunaks haiglate võrgustumine. «Võrgustumine aitab tagada, et üle Eesti oleks kättesaadavam kvaliteetne eriarstiabi. Hea näide meil juba on, kus Lõuna-Eesti haigla on võrgustunud Tartu Ülikooli kliinikumiga,» lisas Kruuse.

Tervishoiu arengusuunad näevad ka ette, et peamisteks pädevuskeskusteks eriarstiabi tagamisel kogu Eesti elanikele on Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla.

Lisaks riigi osalusele on arengusuundade elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fond eraldanud Eestile ligikaudu 131 miljonit eurot. «Eesti tervishoiu arengusuunad 2020» valmimisesse olid kaasatud ka kõik hea tahte leppe töörühma liikmed.