Seadus lubab nüüd kodus sünnitada

Hiljuti seadustati Eestis kodusünnitus, et anda naistele valikuvõimalus, kus oma järeltulijad ilmale tuua. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kodusünnituse legaliseerimise üle on Eestis kirglikult vaieldud üle kümne aasta, alates 1. augustist on see ametlikult lubatud, kuid osa meedikuid on jätkuvalt selle vastu.

«Arvestades sellega, et tegu on väga tundliku, hapra ja intiimse teemaga, siis ei olnud enam mõistlik, et kodusünnitus kulgeks edasi n-ö avaliku saladusena nagu siiani,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemand ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Siiri Põllumaa. Tema sõnul on selle seadustamine nii perede kui ka ämmaemandate turvalisuse huvides.

Põllumaa ütles, et kodusünnitust toetavad ämmaemandad käisid ka varem neid vastu võtmas, kuid oli hädavajalik määratleda riiklikult sellele eelnev protsess. «Et mul oleks alus seda perega koos planeerida – kellele see sobib ja millised riskid selle välistavad,» selgitas ta.

Mis oleks alternatiiv?

Uue korraga on kehtestatud nimekiri olukordadest, kus kodusünnitus ei ole turvaline ema ja lapse huvides. «On pikk loend riskidest, millega tuleb arvestada kas ämmaemandat või naistearsti kaasates,» tõi Põllumaa näite planeerimise olulisusest.

Ämmaemand rõhutas, et kodusünnituse juhend pole mõeldud mitte ainult meedikutele, vaid ka peredele, kes seda kaaluvad.

Eestis hakati ametlikult kodusünnituse seadustamisest rääkima juba 2000. aastal, kui sotsiaalministeeriumis kohtusid naistearstid, ämmaemandad ja sünnitoetajad. Iga kord, kui see teema taas avalikkuse ette jõudis, leidus meedikuid, kes olid kategooriliselt selle vastu.

Põllumaa sõnul ei tule talle sellised väljaütlemised üllatusena, sest see teema puudutab paljusid, nagu ka lastekasvatus.

Eestis on aastas alla saja kodusünnituse ja kõigist sünnitustest moodustavad need 0,4–0,5 protsenti. «Tegu on marginaalsete arvudega ja ei ole põhjust oodata, et tänu seadusandluse käivitamisele need arvud kardinaalselt suureneksid,» oli ämmaemand veendunud.

Seaduse kohaselt saab kodus sünnitust vastu võtta vaid vastava tegevusloaga ämmaemand, kuid ühtegi luba pole seni veel väljastatud. «Eestis on kümmekond ämmaemandat, kellel on kodusünnituse vastuvõtmise kogemus, ega neid väga palju esialgu juurde ei tule,» rääkis Põllumaa.

Teiste riikide statistika kohaselt tuleb umbes 40 protsenti esmasünnitajatest ja 10 protsenti korduvsünnitajatest kodust eri põhjustel haiglasse viia. «Aga see ei tähenda alati kiirabi ja vilkureid,» lausus ämmaemand.

Kodusünnituse kriitikud on väitnud, et selle seadustamise taga on ämmaemandate soov raha teenida. «Loomulikult on iga töö juures ka majanduslik küsimus, aga arvamusel, et ämmaemandad on enda rikastumiseks asju ajanud, ei ole alust,» kinnitas Põllumaa.

Haigekassaga on kavas sel teemal läbi rääkida, kuid tema sõnul on kindel see, et päris tasuta, nagu on sünnitus tavalises haiglas, ei hakka kodusünnitus kunagi olema.

Ennustamatud patoloogiad

Kodusünnituse taunijatele on Põllumaal ainult üks küsimus – mis võiks olla alternatiiv? «Kas keelame selle ära või laseme edasi nii nagu siiani, mis ei ole turvaline ei naistele, lastele ega ämmaemandatele?» küsis ta.

Üks meedikutest, kes on kriitiline kodusünnituse legaliseerimise suhtes, on kiirabiarst Märt Põlluveer, kes on sel teemal ka avalikult sõna võtnud. Tema sõnul pole küll rasedus ja sünnitus haigused, kuid need võivad viia kriitiliste olukordadeni.

«Kui näiteks räägime hädakeisri[lõike]st, siis ma võin seda küll kodustes tingimustes teha, aga selle tulemus on nadi,» tõi Põlluveer näite.

Kiirabiarsti sõnul pole tänapäeval ühtegi meetodit, mis suudaks kõiki sünnipatoloogiaid ennustada. «Kiire keisri­lõike puhul räägitakse viiest kuni 15 minutist, aga kuidas seda kodusünnitaja puhul tagada, kui ainuüksi haiglasse minekuks kulub 15 minutit,» küsis ta retooriliselt.

Samuti võib tekkida probleeme sünnitaja transportimisel, sest kiirabiautos puudub verevaru ja vereülekannet ei saa seal teha.

«Minul endal ei ole olnud kodusünnitajatega halbu kogemusi, kõik nad on õnneks õigel ajal haiglasse jõudnud, kuid minu kolleegidel on küll,» tunnistas Põlluveer.

Kiirabiarst teadis kolme juhtumit, millest üks oli alles äsja. «Neil olid erakorralised verejooksud, mida kiirabi tingimustes ei ole võimalik tulemuslikult peatada,» rääkis ta.

Põlluveer on lugenud kodusünnitamise pooldajate väljaütlemisi, kuid pole neist leidnud ühtegi meditsiinis-kliinilist argumenti, mis selle ära põhjendaks. «Ma ei näe mitte mingit vajadust, miks peaks üks naine kodus sünnitama, sest sünnitus võib minna kriitiliseks,» oli ta kategooriline.