Inimene, kes on sunnitud koos töötama jõhkralt käituvate või talle vastumeelsete kolleegide, aga ka ülemusega, teeb suurema tõenäosusega oma töös vigu, kirjutas ajaleht Daily Mail värskele uuringule viidates.
Uuring: töökaaslaste jõhkrus põhjustab ametialaseid vigu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimlik tähelepanu on väga tugevalt seotud emotsioonidega,» ütles uuringut juhtinud Aberdeeni ülikooli professor Rhona Flin. Tema sõnul selgus uuringust, et need tudengid, keda professor oli enne testi tegemist solvanud, sooritasid mäluülesandeid tunduvalt halvemate tulemustega kui need tudengid, kellega professor käitus viisakalt.
Tulemusi mõjutas tema sõnul ilmselt solvamisest põhjustatud emotsionaalne stress, mille tõttu solvatu ei suutnud enam ülesande edukaks sooritamiseks vajalikke andmeid meelde jätta.
Teises eksperimendis solvati grupitööle hilinenud tudengit, süüdistades teda vastutustundetus ja suutmatuses hilisemas elus oma ülesannetega toime tulla. Ehkki solvang polnud eriti ränk ja see esitati normaalsel hääletoonil, läbisid solvatud tudengid testi oma kaaslastest tunduvalt halvemate tulemustega.
Neid tundereaktsioone põhjalikult uurinud professor Flini sõnul on eriti murettekitav, et töökaaslaste vaheline suhtlus ja tööalane pädevus töötavad käsikäes ju ka näiteks tervishoius: selles valdkonnas tehtud vead võivad patsiendile osutuda saatuslikeks.
«Samas näitavad värskemad uuringud, et ametialased vastuolud ja isegi agressiivsus on tervishoius muutunud üha tavalisemateks,» kommenteeris ta.
Ühes Briti riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) korraldatud uuringus väitis 53-66 protsenti 391-st küsitletud operatsioonipersonalist, et on kogenud lausa agressiivset kohtlemist tööl kõrgemal positsioonil olevate kolleegide –õdede ja arstide poolt.