Kolm ohumärki, mille järgi uppujat ära tunda

Vees tõeliselt hädas olev inimene enam kätega vehkida ega appi hüüda ei jaksa. Foto: Mihkel Maripuu

Erinevalt filmidest ja TV-sarjadest, kus uppuja kõva häälega appi hüüab ja jalgadega vees pladistab, käitub uppumisohus inimene päriselus hoopis vastupidiselt- ta ei vehi kätega ega hüüa appi, hoiatas vetelpäästeajakiri On Scene Magazine.

Uppumisohus inimesel hakkab tööle nn uppuja vaist (Instinctive Drowning Response), autonoomne närvisüsteem, selles seisundis inimene on vees praktiliselt liikumatu. Oluline on vahet teha, millal inimene mängib uppujat ja millal ta on tõeliselt hädas. Kui uppujat mängiv inimene on hästi liikuv, võib vees lasta kukerpalli ja niisama pladistada, siis tõsiselt hädas oleva inimese liikuvus on null.

1.Uppuv inimene on harva füsioloogiliselt võimeline appi hüüdma, sest ta püüab kopsudega kõigest jõust hingata, tal pole enam jõudu karjumiseks.

Hädasolija käed on püsti, ta ei liigu, nägu on ülespoole, suu ja nina kord vajuvad vee alla, kord on vee peal. Uppuja ei jõua nägu nii kaua vee peal hoida, et saaks kopsud õhku täis tõmmata ja appi hüüda.

2.Uppuja ei jõua tähelepanu äratamiseks kätega vehkida, sest ta hoiab instinktiivselt käsi vee all, üritades nende abil end veepinnal hoida.

3.Uppuv inimene on vees poolpüstises asendis. Sellises asendis ei jaksa ta ka jalgadega põtkida. Erinevate uuringute kohaselt suudab tõelises uppumisohus inimene nägu veepinnal hoida vaid 20-60 sekundit.

Kui see hetk maha magada, võib olla hilja. Inimene upub 5-6 minuti jooksul.

Alati tuleks usaldada sisetunnet. Kui sisetunne ütleb, et inimesega on midagi lahti, tuleb tingimata abi kutsuda.

Eelpoolöeldu ei tähenda muidugi, et vees jalgu põtkiv ja appi hüüdev inimene hädas poleks. Õnneks on sellises seisundis inimene enamasti suuteline veel veepinnal püsima ja abi ära ootama. Tõelises uppumisohus inimene aga on vees peaaegu elutu: pea taha kallutatud, suu lahti, pea veepiiril. Ta võib hingeldada või köhida, kuid tal pole jõudu jalgadega põtkida ega kätega vehkida. Uppuja võib ka proovida end vees selili keerata või üritada mõnes suunas ujuda, kuid tal ei jätku jõudu millekski. Tõelises hädas oleva inimese võib ära tunda ka selle järgi, et tal on juuksed silmadele vajunud. Tavaolukorras pühib inimene ju ujudes silma kippuvad juuksed eemale.

Oska abistada uppujat

Vetelpäästjad jaotavad abivajajad nn passiivseteks ja aktiivseteks uppujateks. Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu nn aktiivse uppuja päästmiseks tuleb teada õigeid võtteid.

Uppujat abivahendita päästma minna võivad ainult väga head ujujad. Alati on siiski õigem mingi päästevahend kaasa võtta, olgu see siis mõni toigas või kaigas, lauajupp, eriti hea on penoplastitükk.

Alati tuleb jätta enda ja kannatanu vahele vahemaa. Kui mitte midagi pole olnud võimalik abistamiseks kaasa võtta, võib võtta vees kas või aluspüksid jalast ja anda need otsapidi uppujale. Kramplikult päästja külge klammerduv uppuja võib ka päästja vee alla viia.

Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant. Kui see pole võimalik, tuleb uppujani jõudes karjuda lühidalt ja selgelt: «Anna käsi!»

Uppujale tuleb ulatada käsi, keerata seda, et saada talle selja taha ning võtta temast kahe käega üle rinna kinni. Väga hea ujuja võib 3-4 meetrit enne uppujat sukelduda ja läheneda talle vee alt. Siis tuleb haarata uppujal reitest, pöörata ta seljaga enda poole, haarata kätest, vedada pinnale ning samuti võtta nn üle rinna võttesse.

Uppuja kaldale transportimisel tuleb jälgida, et tema pea oleks kuklas ja nägu veepinnal.

Kui uppuja klammerdub päästja külge, on parimaks viisiks vana hea aikidost tuntud randmepööre: asetada oma käsi kannatanu käe peale ja pöörata rannet tagantkätt paremale seni, kuni kannatanu on tahes-tahtmata sunnitud käe vabastama.

On uppuja kaldale toimetatud, asetatakse talle vasak käsi pea alla ja keeratakse siis vasakule küljele, et vabastada hingamisteed. Taskurätiga võib ettevaatlikult puhastada ka kannatanu suu vetikatest, mis talle vett neelates on suhu sattunud.

Seejärel tuleb kannatanu jätta küliliasendisse ja kutsuda kiirabi.