/nginx/o/2010/07/20/405546t1hb8f1.jpg)
«Esiteks ei ole me kohastunud palavuses elama, me elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske. Märg leil on teatavasti karmim kui kuiv,» selgitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis.
Miks on kuumalaine ohtlik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel võib kõrge õhutemperatuur ja tugev päikesekiirgus põhjustada ülekuumenemist, päikesepõletusi, vedeliku ja soolade kaotust, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ja mitmete krooniliste haiguste ägenemist.
«Kuumus võib isegi tappa: meenutagem vaid 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestev ligi 40-kraadine leitsak surmas vähemalt 35 tuhat inimest Lääne-Euroopas,» kirjutas Kallis Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.. «Uurimused näitasid, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust. Pärast toda kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – ei oldud valmis tegutsema säärastes oludes. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud, sest järsult suurenes jahutusseadmete energiatarve.»
Kas kuumalained on sagenenud?
«Kliimaandmete read näitavad, et soojalaineid on tõesti rohkem hakanud meie aladele jõudma. Nagu seda ennustavad ka IPCC raportid. Kas aga iga pahvak on seotud üleilmse soojenemisega, on kahtlane. Näiteks 2003. aasta kuumalaine puhul kirjutas ajakirjas «Nature» üks Euroopa juhtivaid klimatolooge Christoph Schär: «Kas see 2003. aasta laine on juhuslik nähtus või on seotud globaalse soojenemisega?» Tõenäoliselt mõlemaga.»
Kas praegune päike on eriti terav?
«Võib kohe vastata, et ei ole. Kui juuni keskel ulatusid ultraviolettkiirguse indeksid kuni 7,8 ühikuni ja selge sinise taeva korral, siis nüüd küünivad nad 6,5 ühikuni, mis paljalt praadides võib muidugi väga kahjulikult mõjuda. Kuumus on see, mis tekitab päikesega käsikäes põrgupalavuse mulje ning võib viia kuumarabanduseni. Lohutuseks võiks olla aga Haljala kandi vanasõna: «Parem soojas surra kui külmas elada.»