Koolides septembrist enam arste ei ole

Kooliõde. Foto: Sille Annuk / Postimees

Augustikuu lõpuga saab ümber neli aastat kestnud üleminekuperiood, mille järel asendub kooliarstide ametikoht kooliõe omaga.

Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul on enne 2010. aasta 1. septembrit tööle asunud arstidel õigus jätkata koolitervishoiuteenuste osutamist kuni käesoleva aasta 31. augustini, pärast mida töötavad koolides ainult kooliõed.

Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendit uuendati Eesti Õdede Liidu töörühma poolt koostöös Eesti Haigekassaga oktoobris 2012, edastas Romanenkov. «Vastavalt juhendile on koolitervishoius toimumas järjepidev üleminek iseseisvale õendustegevusele koolis rõhuasetusega tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Seni on haigekassa rahastanud kooliõe supervisooni, mida viib läbi arst,» ütles Romanenkov.

Uue juhendi kohaselt aga peaks ka nõustamine toimuma sama tasemega spetsialistide vahel  - õde-õde. «Seda juhul, kui nõustaja töökogemus ja pädevus on tööandja poolt määratletud piisavaks viimaks läbi vastava töötaja nõustamisprotsessi,» selgitas Romanenkov.

Muutused koolitervishoiu osutamises eeldavad kooliõelt tegutsemist aktiivsete töömeetoditega ning olema valmis pidevalt arenema. «Kooliõdedel tuleb töös üha enam kokku puutuda isiksuse- ja käitumishäirete ning sotsiaalsete probleemidega õpilastega. Haigekassa hinnnagul on süsteemi areng olnud õiges suunas ning kõik osapooled on selle positiivselt vastu võtnud. Väga olulisel kohal kogu koolitervisesüsteemis on aga meeskonnatöö teiste osapooltega nagu kooli personal ja juhtkond, lapsevanemad, perearstid,» märkis Romanenkov.

Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp ütles, et Tallinnas ollakse uute oludega täielikult kohanenud ja seda juba mitu aastat.

«Lapse tervisekontrollid koolides viiakse läbi õdede poolt, kes on selleks saanud nii teoreetilise kui praktilise ettevalmistuse. Riskifaktorite avastamise korral antakse sellest teada lapsevanematele. Nüüd on juba nende otsustada ja vastutada, kas reageerida saadud signaalile ja pöörduda edasi pere- või eriarsti poole või mitte. Õnneks paljud seda teevad ning võimalikud kõrvalekalded tervises saavad kontrolli alla. Pealegi on õpilastel võimalik pöörduda profülaktiliseks kontrolliks ka perearstide poole,» selgitas Lepp.

Probleemiks, millega aga sageli koolitervishoius kokku puututakse on see, et lapsevanem saadab kooli lapse, kel on ägedad haigustunnused. «Sel juhul tuleb pöörduda ikkagi perearsti poole või kergema haigestumise korral ravida last koduste vahenditega ja anda talle õppetööst puhkus. Parem jätta vahele 1-2 koolipäeva kui puududa hiljem nädal või rohkem,» ütles Lepp.

Väga oluliseks peab Lepp kooliõe ja lapsevanema koostööd, sest kui kodu toetab kooli õppekava ja õe poolt läbi viidava tervisekasvatuse eesmärke, siis on võimalik saavutada paremaid tulemusi.  «Oluline on, et enne kooliminekut õpilased sööksid hommikueinet. Lihtsad tõed tasakaalustatud ja mitmekülgsest toitumisest ning töö- ja puhkuse tasakaalust on uuesti aktuaalsed tänasel päeval,» märkis Lepp.

Seda, kui palju õdesid peab koolis töötama, määrab õppeasutuse õpilaste arv. «Õdede täiskoormus  (nädalas 40 tundi) arvestatakse 600 õpilase kohta. Kui koolis õpib vähem õpilasi, siis vastavalt sellel on ka koormus. Mõnes sellises koolis on õde 2 või 3 korda nädalas, väga pisikestes koolides vaid üks kord. Loomulikult peab nendes koolides olema keegi personali seast, kes oskab anda esmaabi, sest kriimustusi ja pisivigastusi võib päeva jooksul juhtuda. Väikese õpilaste arvuga koolides teeb õde planeeritud töö just nendel päevadel kui ta koolis viibib. Nii et haiguste ennetamine ja vajalik tervisekasvatus ei jää õpilastele tegemata,» lisas Lepp.