Arstid ja õed ei jõudnud palga osas kokkuleppele

Kaks aastat tagasi toimus Eestis tervishoiutöötajate streik.

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Eesti meedikud annavad teada, et haigekassa finantsprognoosi järsu halvenemise tõttu tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. 

Haigekassa nõukogus vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada. Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra ja piltlikult öeldes jääb patsientidel saamata eriarstiabi mahus, mis võrdub näiteks Pärnu või Ida-Viru keskhaigla terve aasta tööga, teatavad arstide ja õdede liit.

«Eesti on tervishoiukuludelt SKP-st Euroopas eelviimane ja praeguste poliitiliste otsustega läheb ilmselt ka Rumeenia meist mööda,» ütles Arstide liidu president Andres Kork. Ta lisas, et see peegeldab otsustajate suhtumist rahva tervisesse.

Rahapuuduse tõttu ei suuda haigekassa arstidele ja õdedele tagada ka seadusega nõutud täienduskoolitust. Haiglajuhid soovitasid seetõttu alandada ravikvaliteedi tagamise nõudeid ja vähendada kohustuslikku täiendõpet aastas 60-lt tunnilt 40-le, kuid tervishoiutöötajad ei nõustunud kvaliteedis järele andma.

Haiglate liit teatas, et läbirääkimised jätkuvad küll 15. septembril, kuid tänane kohtumine oli nende hinnangul siiski konstruktiivne.

«Praegu valitsuse ette antud haigekassa eelarve piirides ei ole arstide ja õdede nõudmiste täitmine täiel määral kindlasti võimalik, järgmise kohtumise põhiküsimuseks ongi kompromissi leidmine osapoolte ettepanekute ja riigi tänaste võimaluste vahel,» ütles Haiglate liidu esimees Urmas Sule.

Võimalused on mullusest kasinamad

«Kõik kohtumisel osalenud pooled mõistsid, et haigekassa võimalused on järgmisel aastal varasemalt prognoositust väiksemad, peame mõtlema, kuidas muutunud olukorras jätkata. Eestis on tervishoiukulud ühe inimese kohta Euroopa madalaimad – ühe euro eest saab patsient Eestis rohkem tervishoiuteenust kui mujal Euroopas. See näitab, et meie tervishoiusüsteem on efektiivne,» ütles Sule. «Kui soovime haigekassa eelarve sees palga- või ka muid kulusid suurendada, on selleks vajalik poliitiline otsus.»

Haigekassa eelarve võimaldab prognoosi järgi tõsta tervishoiutöötajate palka järgmisel aastal 6,2 ja ülejärgmisel 6,5 protsenti. Haiglate liidu ettepaneku järgi tõuseks arstide miinimumtunnitasu aga tuleval aastal  8,5 euroni, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,78 euroni, kiirabitehnikutel 4,06 euroni ja hooldustöötajatel 2,76 euroni tunnis. 2016. aasta töötasu alammääraks arstidel oleks 9,05 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,09 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,33 eurot tunnis ja hooldustöötajatel 2,94 eurot tunnis.

«Lisaks palgaküsimustele arutasime põhjalikult ka tervishoiutöötajate koolitustega seonduvat. Kõik osapooled olid seisukohal, et koolitused peavad kajastuma haigekassa hinnakirjas ning tervishoiutöötajatel peab olema võimalus osaleda seadusega ette nähtud koolitustel. Praegu on küsimus, millises mahus on haigekassal võimalik koolitusi finantseerida. Haigekassa juhatus saadab järgmiseks koosolekuks sellekohased arvestused,» lausus Sule.

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised algasid maikuus. Lepinguga on plaanis kinnitada tervishoiutöötajate töötasu alammäärad ja leppida kokku teistes olulistes küsimustes järgmiseks kaheks aastaks. Läbirääkimistel osalevad ühel pool Arstide ja Õdede liit ning Tervishoiutöötajate kutseliit, teisel pool Haiglate liit, lisaks tööandjate esindajatena ka Perearstide selts ja Kiirabi liit, samuti riigi esindajatena sotsiaalministeerium ja haigekassa.

Haiglate liit loodab kollektiivlepingu sõlmimiseni jõuda novembris-detsembris, et kindlustada tervishoiutöötajate palgatõus ning patsientidele tõrgeteta arstiabi. Kokku lepitud palganumbrid hakkaksid kehtima alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Tervishoiutöötajate töötasu sõltub haigekassa eelarvest ja kinnitatud tervishoiuteenuste hindadest. Haigekassa 2015. aasta eelarve läbis esimese lugemise 19. augustil, mil nõukogu kinnitas ka nelja aasta ravikindlustuseelarve kulude ja katteallikate planeerimise põhimõtteid.

Praegu kehtiv kollektiivleping sätestab arstide miinimumtasuks 8 eurot tunnis, õdedel ja ämmaemandatel 4,5 eurot, kiirabitöötajatel 3,83 eurot ja hooldustöötajatel 2,6 eurot tunnis.

Populaarne

Tagasi üles