Ootamatult kuulmise kaotanud inimesed ummistasid kõrvakliiniku

Priit Kasenõmm Foto: Sille Annuk

Iga päev pöördub kõrvakliinikusse kümneid inimesi, kes on pärast ujumist kuulmise kaotanud.

Möödunud reedel sai kadunud kuulmise taastamiseks Tartu kõrvakliinikust abi Airi Ilves, kelle kannatuste tee algas juba esmaspäeval, kui ta ärgates mõistis, et kuulmine on pärast nädalavahetusel ujumas käimist selgelt halvenenud.

Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmme sõnul on kuulmise järsk kadumine üks igasuvistest probleemidest, millega nende poole pöördutakse. Paharetiks on kõrvas asuv vaigukork, mis saab ujudes märjaks, hakkab paisuma ning paneb kuulmise kinni.

«Inimene käib ujumas või duši all ja järsku ei kuule enam, mistõttu ollakse väga mures,» kirjeldas Kasenõmm tavalist patsienti.

Muudkui edasi-tagasi

Vaiku kahtlustas ka Ilves, kes esmalt üritas kuulmist taastada oma vahenditega, ja ostis apteegist kõrvatilku, mis aga ei aidanud. Seejärel suundus ta kõrvakliinikusse, kust aga lahkus, sest erakorralise visiidi eest küsiti 300 krooni.

Edasi läks Ilves perearsti juurde, kuid seal puhkuste ajal tööl olnud pereõde ei suutnud naist aidata. «Käisin mitu päeva niimoodi ringi, sest asjaajamisi oli päris palju, kuid kõrv segas kõvasti,» sõnas ta.

Nii suundus ta reedel uuesti kõrvakliinikusse, kust sai 300 krooni eest abi. Ilvese sõnul soovitaks ta sama murega inimestel minna perearsti juurde ja enne mitte lahkuda, kui probleem on lahendatud või käes saatekiri, millega saab kohe kõrvakliinikusse minna.

Kasenõmme sõnul on olukord keeruline, sest nemad ei jõua kõiki abivajajaid vastu võtta ja piisavalt kiiresti teenindada, kuid patsiendid on arusaadavalt mures.

«See pole nii eluohtlik olukord, et peaksime kõik muud tööd kõrvale heitma, ja sellest tekibki patsientidega sageli konflikt,» selgitas ta. «Lisaks tekitab inimestes pahameelt arve, sest nemad ei kuule ja meie küsime veel raha.»

Kasenõmme väitel on neilgi ebamugav raha küsida, kuid kahjuks ei maksa haigekassa, kui patsient pöördub vaigukorgi eemaldamiseks otse kõrvaarsti poole. Seetõttu peakski esmalt minema perearsti juurde, kes probleemi oma vahenditega lahendab või annab patsiendile saatekirja – siis tuleb kõrvakliinikus patsiendil tasuda visiiditasu, mis Tartus on 50 krooni.

Probleemi korral võiks Kasenõmme hinnangul esmalt apteegist osta kõrvadele mõeldud õlitilku, mis aitavad vaiku pehmendada, ja on võimalik, et vaik voolabki välja või on arstil kergem seda eemaldada.

«Võtan imuri ja tõmban lurts-lurts välja,» kirjeldas ta.
Kõrvatampoone ei soovita Kasenõmm kasutada, sest väliskuulmekäigus on väikesed karvakesed, mis aitavad vaiku kõrvast välja transportida, ja karvakesi pulgakesega pidevalt hõõrudes need kahjustuvad. Lisaks võib tampooniga vaigukorgi veelgi sügavamale lükata.

Vaiguprobleemi Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja sõnul ennetada ei saa, sest inimene pole kuulmekäiku kogunevast vaigust teadlik, sest seni kuni vaigukork kuulmekäiku täielikult ei ummista, on kuulmine normaalne.

Tavaline suvehaigus

Kasenõmm ütles, et kuulmise kadumine on tavaline suvehaigus ja enamikul juhtudel on põhjuseks vaigukork. Vaigukorgi eemaldamine on lihtne ja kui põletikku pole, ei vaja patsient edasist ravi.
«Kui vaigukorgi ära võtame ja kuulmine taastub, lähevad inimesed siit sirge seljaga kepsutades minema ning ütlevad, et täitsa inimese tunne on,» kirjeldas Kasenõmm.

Halvemal juhul võib vaigune kõrv aga hauduma minna, mistõttu tekib põletik – kõrv valutab ja sealt jookseb välja mäda. Tõsisematel juhtudel nahk tursub ja kõrva ümbrus muutub valulikuks. Põletiku korral on aga vaja antibiootikume sisaldavaid kõrvatilku.

Mis on kõrvavaik?

•    Kõrvavaik on vaigu- ja rasunäärmete eritis, mille ülesandeks on kaitsta kuulmekäiku põletike, tolmu ja mustuse eest. Pehme kõrvavaik eraldub kõrvast iseenesest. Inimestel, kellel on kalduvus kuiva ja kõva vaigu moodustumiseks, võib tekkida kuulmekäigu ummistus.
Allikas: www.kliinikum.ee