1000 Eesti arsti õpivad ravima raskete vigastustega traumahaigeid

USA traumakirurgid töös.

FOTO: SCANPIX

Pikalt Eestist eemal praktiseerinud traumakirurg ja teadlane Peep Talving (48) toob kodumaale seni suurima doktorite diplomijärgse kursuse: sihiks on aastatega anda 1000 siinsele arstile Ameerika traumakoolitust.

Üheksa kuu pärast algab eeldatavasti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Tartus arstidele esmaabikoolitus ATLS (Advanced Trauma Life Support). Kuus aastat ühes USA suurimas raviasutuses, Los Angelese maakonna ja Lõuna-California ülikooli (USC) haiglas traumakirurgide grupis töötanud ning enne seda kaks kümnendit Rootsis elanud Talving on viimase aasta kestel aktiivselt tegelenud täiendkoolitusprogrammi Eestisee toomisega. Möödunud neljapäeval Tartus allkirjastatud ühiste arusaamade lepe annab alust uskuda, et kursus tõepoolest jõuab Eestisse.

«See on kahtlemata parim rahvusvaheline meditsiiniline õppeprogramm,» kinnitas ­ATLSi Euroopa juht, ortopeed Andrew R. Baker Tallinnas viibides.

Rootsis töötades õppis Talving ATLSi instruktoriks ja oli aastaid koolituse direktor Karolinska ülikooli haiglas. «Eks ta mõistis, kuivõrd oluline on see programm, ja tegi avalduse, et Eesti saaks liituda,» lausus Baker.

Elupäästvad protseduurid

Talvingu sõnul on paljudes riikides ATLSi kasutusele võtmiseks kasutatud sõjaväe raha. Eesti kaitsevägi panustab koolituse toimumisse eeskätt oma klassiruumide ja vahendite andmisega.

«Teatavasti kasutavad kaitseväe arstid lahinguväljal täpselt samu ATLSi printsiipe. Eesti seaduse järgi on kõik tsiviilarstid sõjaolukorras kohe sõjaväearstid. See tähendab, et me räägiksime nüüd hädaolukorras ühte keelt,» rääkis Talving.

«Eesti kuulub mitmesse rahvusvahelisse ühendusse – NATOsse, Euroopa Liitu. Kommunikatsioon muutub selle abil väga lihtsaks,» lisas Baker.

ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu 1970. aastatel välja töötatud õppeprogramm meedikutele, kes tegelevad traumahaigetega. Koolituse eesmärk on vähendada patsientide suremust ja tüsistusi pärast raskeid vigastusi.

«Kursuse keskmes on pakkuda parimat ravi raskelt vigastatud haigele esimese tunni või paari jooksul. Need on elupäästvad protseduurid, mis on sageli väga lihtsad, kui neid teada ning rakendada õigel hetkel ja õiges järjekorras,» selgitas Baker.

Talvingu sõnul on Eesti arstid kahtlemata kuulnud ja teadlikud ATLSist.

«Nad teavad, mis on ­ABCDE-printsiibid, aga kui seda ei ole süsteemselt õpetatud ja pidevalt praktikas korratud, siis kipuvad prioriteedid rasketes olukordades veidi hägunema,» ütles kirurg. «Mõnikord ei teadvustata, et kui midagi läheb valesti, siis peab arst minema algusesse tagasi ja tegema kõike samm-sammult uuesti, kuni haige näitajad hakkavad paremuse poole minema.»

Baker ja Talving rääkisid, et meedikud satuvad sageli segadusse, kui näevad suure verekaotusega patsienti. «Kursus õpetabki, et arst ei tohi isegi üksinda abi andes lasta end prioriteetidest kõrvale juhtida. A vajab sekkumist nüüd ja kohe, sest kui õhuteed ei ole avatud, on patsient surnud minutiga, kuid sul on palju aega, et tegeleda verevarustusega,» selgitasid nad innustunult.

Mõtteviisi muutus

Talving tõdes, et tegelikult on olemas mitu viisi, kuidas traumapatsienti ravida. «Arstid mõtlevad näiteks ise moodi, kuidas tagada õhuteed. ATLS õpetab ühte ja turvalist, teaduspõhist lähenemist,» lausus arst.

Koolitus õpetab ka hulgi­traumaga patsiendi ravimist ja massivigastuste raviprintsiipe, kus on oluline paljude erialade arstide kiire koostöö.

«Suurim mõtteviisi muutus, mis koolitusega tekib, on see, et arst ei otsi enam esmalt diagnoosi. Meditsiiniline õpe lähtub diagnoosi määramisest. Trauma puhul ei ole tegelik diagnoos üldjuhul oluline. Sa otsid üles probleemi, mis võib patsiendi tappa, ja parandad selle kiiresti,» arutles Baker.

Erialakirjandus näitab, et ATLS parandab ellujäämise võimalusi, kuid seda on teaduslikult siiski keeruline hinnata. «Igal juhul annab ATLS arstidele palju enesekindlust ja nad toimivad stressiolukordades paremini,» tõdes Baker.

Esimese praktilise koolituseni loodetakse Eestis jõuda üheksa kuuga. Kolme kuu pärast kogunevad arvatavasti Inglismaal meie haiglatest välja valitud 16 arsti. Nendest saavad pärast instruktorikoolitust ­ATLSi instruktorid, kes hakkavad ise teisi kolleege edasi õpetama.

«Kui meil on Eestis 16 instruktorit ja teeme kolm kursust igal aastal, koolitame 50 arsti aastas. Seega kümne aastaga umbes 500 arsti,» teatas Talving ja nentis, et sihtgrupi, 1000 arsti koolitamiseks läheks praeguseid ressursse arvestades väga kaua aega.

«Alustame koolitust Eesti traumakeskuste erakorralise meditsiini arstidega, kirurgidega, anestesioloogidega ning teiste erialade arstide ja residentidega, kes traumahaiget esimesena näevad,» selgitas Talving. Seejärel kaasatakse koolitusse väikehaiglate tohtrid.

Hästivarustatud haiglad

Ameerika Kirurgide Liit ei anna litsentsi kunagi ülikoolidele, haiglatele ega sõjaväele, vaid partner peab olema erialaorganisatsioon, ja siin on selleks Eesti Kirurgide Assotsiatsioon. Pika protsessi käigus hinnatakse, kas vastuvõttev maa on suuteline koolitust edaspidi ise tegema.

«Tingimused, mida Tartu Ülikooli kliinikumis võimaldatakse, on suurepärased. Arstide hulk, kes tahab osaleda, on fantastiline,» kiitis Baker pärast haigla külastust.

«Kui vaadata Põhja-Eesti regionaalhaigla uut korpust, siis on see väga moodne – ultrahelimasinad igal pool, kompuutertomograafid traumahaige ümber, magnetkaamerad. Igasuguseid asju on võimalik teha. Mis aga paraku puudub täielikult, on diplomijärgne koolitus ja väljaõpe arstidele, kes tegelevad traumahaigetega,» rääkis Talving.

Kursuse kasutusele võtt maksab umbes 100 000 eurot, millest 70 000 eurot eraldas sotsiaalministeerium. Ülejäänu tuleb Tartu Ülikooli kliinikumilt ja Põhja-Eesti regionaalhaiglalt.

«Koolituse tulemusena saavad tohtrid rahvusvaheliselt aktsepteeritud sertifikaadi, mis kindlasti tõstab meie tervishoiu taset,» märkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

Üle maailma on ATLSiga liitunud 60 riiki, Euroopas 22, Eestist saab 23. riik.

-------------------------------------------------------------

Mis on ATLS?

Mõisted

•    ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu traumakomitee väljatöötatud ja akrediteeritud kursus arstidele, kes tegelevad traumapatsientidega.

•    Esmaabi andmine toetub kindlalt struktureeritud vertikaalsele algoritmile ABCDE. A tähendab õhuteede avamist koos kaela-lülisamba fikseerimisega (airway maintenance with cervical spine protection), B on hingamise ja ventilatsiooni tagamine (breathing and ventilation), C on vereringe kontrollimine (circulation with hemorrhage control), D tähendab närvisüsteemi hindamist (disability/neurologic assessment) ning E väliste vigastuste hindamist (exposure and environmental control).

•    ABCDE toimib range struktuuri järgi: kui B ei toimi, siis ei saa enne minna C juurde või ei saa B-st hüpata edasi D juurde jne. Kui esmane algoritm on läbitud, järgneb juba edasine patsiendi ülevaatus.

Populaarne

Tagasi üles