15 haigust, mida arstid sageli ära ei tunne

Sageli peab läbima palju uuringuid enne, kui arst diagnoosi paneb.

FOTO: SCANPIX

Kui sa koged veidraid valusid, müstilisi seedeprobleeme või teisi seletamatuid sümptomeid, loodad, et arst oskab ikka aidata. Ent mõnikord on arstidel mõnda haigust sama keeruline kindlaks teha kui patsientidel endal.

«Paljud sümptomid on mittespetsiifilised ja varieeruvad, olenevalt inimesest,» ütles Ameerika Arstide Kolleegiumi president ja Missouri ülikooli meditsiini professor doktor David Fleming, vahendab CNN.

«Lisaks sellele on paljud diagnostilised testid kallid ja neid ei tehta regulaarselt, kuid isegi siis ei tarvitse need ühest vastust anda,» lisas ta.

Allpool on välja toodud 15 haigust, mida on arstidel sageli väga keeruline diagnoosida.

Ärritatud soole sündroom

Mõnda haigusseisundit on keeruline diagnoosida, sest selleks puuduvad reaalsed vahendid. Nii on ka ärritatud soole sündroomi puhul, kus arstid kasutavad n-ö välistamise meetodit ehk välistavad kõik teised võimalikud variandid.

Ärritatud soole sündroomi korral on iseloomulikud soolestiku töö häired ilma kindlakstehtava konkreetse haiguseta. Tekivad kõhuvalu, kramplikud kokkutõmbed, kõhu pundumine, kõhulahtisus ja/või kõhukinnisus.

Soole ärritussündroomi diagnoosimiseks peaksid sümptomid esinema vähemalt kolm päeva kuus viimase kolme kuu jooksul.

Tsöliaakia

Tsöliaakia on gluteeni mürgisest toimest põhjustatud pikaajaline soolepõletik. Selle ümber on aga väga palju segadust. Päris õigeks diagnoosimiseks kulub keskmiselt kümme aastat.

Teoorias peaks tsöliaakia all kannatavatel inimestel tekkima seedeprobleemid, kui nad söövad gluteeni sisaldavaid toiduaineid, nagu nisu, oder, rukis, lisaks peaksid kaasnema kõhulahtisus ja kaalulangus. Kuid tegelikult esineb neid vaid pooltel inimestel, kel on tsöliaakia diagnoositud.

Tsöliaakia võib põhjustada ka naha sügelust, peavalu, liigesevalusid ja kõrvetisi. Ent samad asjad võivad viidata ka tervele reale teistele terviseprobleemidele.  

Tsöliaakia diagnoosimismeetodiks on näiteks verest määratavad tsöliaakia antikehad, samuti võib arst määrata endoskoopia.

Fibromüalgia

Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga. Lihasevalu on aga tingitud psüühilistest teguritest. Arstide sõnul on sellel haigusel «meditsiiniliselt seletamatud sümptomid».

Kui arstid ei leia kroonilise valu ja kurnatuse algpõhjust, siis diagnoosivadki nad sageli fibromüalgia. Sellegipoolest jätkatakse põhjuste uurimust, kuni ollakse lõpuni kindlad.

Erinevad uurimused näitavad, et reumatoloog võib taoliste sümptomitega patsientidel diagnoosida fibromüalgia, ent gastroenteroloog võib panna diagnoosiks hoopis ärritunud soole sündroomi.

Reumatoidartriit

Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigeste töövõime häirub. Haigusele võivad viidata ka seletamatud valud.

Erinevalt osteoartriidist põhjustab reumatoidartriit liigeste valulikkust ja turset ning võib esineda igas vanuses.

«Reumatoidartriidi varajases staadiumis võivad sümptomid viidata mitmetele teistele haigusseisunditele - mõnikord tunneb inimene lihtsalt valu- või jäikustunnet liigestes, millel võib olla palju erinevaid põhjusi,» ütles Fleming.

Vereanalüüsid võivad näidata põletikku kehas, kuid reumatoidartriidi täpseks diagnoosmiseks peab arst põhjalikult tutvuma patsiendi meditsiiniandmetega, tegema füüsilise läbivaatuse ning röntgeniülesvõtteid liigestest.

Hulgiskleroos

Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos on kesknärvisüsteemi ehk pea- ja seljaaju haigus, mille puhul hävitab autoimmuunne põletik närvirakkude ümber oleva müeliinkihi. Esialgu võivad hulgiskleroosile viidata järgmised märgid: tuimus, nõrkus või pakitsus ühes või enamas jäsemes. Ent see ei pruugi ka kohe hulgiskleroosi tähendada.

Märgid ja sümptomid võivad rohkem või vähem erineda, olenevalt inimesest. Kui arst peaks juba hulgiskleroosi kahtlustama, siis on diagnoosimisel väga oluline magnetresonantstomograafia.

Borrelioos

Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Kui puugihammustuse kohale tekib punetav laik, mis sügeleb, on borrelioosi kerge diagnoosida. Ent vahel seda ei juhtu. Borrelioosi teised sümptomid, nagu väsimus, peavalu, liigesvalud ja palavik, võivad viidata aga paljudele teistele haigustele.

Vereanalüüsiga saab määrata borrelioosi vastaseid antikehasid, kuid need ei teki verre kohe, vaid alles mõne nädala möödudes.

On äärmiselt oluline puuk kohe eemaldada ja minna arsti juurde. Nakatumine toimub alles kahe-kolme päeva jooksul. Kui arst peaks määrama antibiootikumid, siis mida varem nendega alustada, seda efektiivsemad need on.

Luupus

Luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Luupusele kõige iseloomulikumaks on liblikakujuline nahapunetus näol, kuid seda ei esine alati. Neil, kel seda ei teki, võib diagnoosi panek olla väga pikk ja keeruline protsess.

Luupus võib endast märku anda väga erineval moel, see võib mõjutada liigeseid, neere, aju, nahka ja kopse, jäljendades erinevaid haigusi.

Ühte moodust luupuse diagnoosimiseks ei ole. Kahtluse korral teevad arsti tavaliselt uriini- ja veretesti ning füüsilise läbivaatuse. Kuna luu­pus on vä­ga eri­ne­va klii­ni­li­se väl­jen­du­se­ga, on ravi individuaalne.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)

Häired menstruaaltsüklis, kaalutõus ja probleemid rasestumisega võivad kõik olla PCOS-i sümptomiteks. Paljudel naistel põhjustab sündroom ka munasarjade suurenemist, kuid mitte kõigil. Samuti ei tähenda suurenenud munasarjad, et tegemist on kindlasti polütsüstiliste munasarjade sündroomiga. PCOS-iga võib kaasneda ka liigne karvakasv.

Kahtluse korral tehakse vereanalüüs, lõpliku diagnoosi kinnitab laparaskoopial võetud proovitükk munasarjast, mida uuritakse mikroskoobi all.

Endometrioos

Paljud täiesti terved naised kogevad menstruatsiooni ajal valu ja ebamugavustunnet, seega pole ime, et endometrioos on sageli valediagnoositud.

Endometrioosi korral asetseb emaka limaskesta sarnane kude väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid. Naised, kellel on endometrioos, kaebavad sageli vaagnavalu, krampide ja tavalisest märksa rohkema veritsuse üle.

Vahel piisab diagnoosi panekuks juba günekoloogilisest läbivaatusest, kuid teistel juhtudel peab tegema ultraheliuuringud või laparoskoopia.

Apenditsiit ehk pimesoolepõletik

Võib arvata, et põletiku ja valu tõttu on pimesoolepõletikku kerge diagnoosida. Sageli ongi, kuid mitte alati. Tüüpilisteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja väike palavik.

Diagnostikat võib raskendada pimesoole ebatavaline paiknevus. Samuti tuntakse vahel küll valu, kuid pimesoole lõhkemise järel see leevendub ja arvatakse, et kõik on hästi.

Väikelastel ja üle 65-aastastel on sümptomid iseäralikumad, viidates sageli teistele haigustele.

Migreen

Paljud migreeni all kannatajad kogevad migreenile iseloomulikke sümptomeid, nagu raske, enamasti pulseeriv peavalu, iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus. Ent on ka juhuseid, kus inimene ei teagi, et tal migreen on.

Migreeni sümptomid võivad olla väga tõsiseid, aga ka vaevu hoomatavad.

Migreeniga patsiendid, kes tunnevad end uimasena või ebamugavat tunnet peas, saavad sageli vale ravi, sest ka arstid ei oska migreeni kahtlustada.

Neuroloog peab suutma välistada teised võimalused ning määrata õige diagnoosi.

Kobarpeavalu

Kobarpeavalu puhul on valu tavaliselt väga tugev. Valud käivad otsekui kobaratena – ühel päeval võib olla mitu poole- kuni kolmetunnist hoogu.

Kobarpeavalud kipuvad ilmuma aastaaja muutumisel, teadlased ei ole selle põhjust kindlaks teinud. Ent just sellel põhjusel võivad arstid selle segi ajaga allergiaga seotud siinuse peavaluga.

Kilpnäärme alatalitlus

Kilpnäärme alatalitlus on põhjustatud organismis olevatest kilpnäärme hormoonide vähesusest või puudusest, mis mõjutab kehakaalu ja meeleolu.

Varajases staadiumis on sümptomid vaevu hoomatavad, nendeks on näiteks väsimus, kaalutõus, kuiv nahk, lihaskrambid ja mälu halvenemine.

Need sümptomid võivad viidata ka depressioonile, fibromüalgiale ja paljudele teistele haigusseisunditele.

Kuna kilpnäärme alatalitlust esineb enamasti üle 60-aastastel naistel, arvatakse tihti, et eelpoolnimetatud sümptomid käivad lihtsalt vanusega kaasas.

Diabeet

Täiskasvanutel võib olla diabeet aastaid enne, kui nad sellest teada saavad. «Paljud inimesed elavad kõrge veresuhkruga, kuna nad ei käi regulaarselt arsti juures,» märkis Fleming. «Neil ei pruugi diabeedi olemasolust aimugi olla enne, kui neil tekivad näiteks nägemisprobleemid või tuimus jalgades või kätes.»

Selliste terviseprobleemide vältimiseks tuleks märgata varajasi sümptomeid, nagu janu või nälg, sage urineerimine, järsk kaalulangus ja väsimus.

Põletikuline soolehaigus

Peamiselt on kaks põletikulist soolehaigust: haavandiline koliit ja Chroni tõbi. Mõlemad põhjustavad seedetrakti põletikku. Tüüpiline on kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on haiguse alguses ebatüüpilised. Kuna nende haiguste diagnoosimiseks ei ole ühtegi spetsiaalset vahendit, kasutavad arstid n-ö välistamismeetodit, teevad vereanalüüse ning veel mitmeid uuringuid enne, kui diagnoosi panevad.

Populaarne

Tagasi üles