/nginx/o/2011/09/05/735802t1h2c3c.jpg)
Harvardi ja Northwesterni ülikooli teadlased leidsid oma hiljutises uuringus, et kanepi suitsetamine isegi vaid mõnel korral nädalas põhjustab märkimisväärseid muutusi emotsioonide ja motivatsiooni eest vastutavates ajupiirkondades.
Harvardi teadlased: ka harv kanepi suitsetamine kahjustab aju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud uuringu raames uurisid teadlased 18- kuni 25-aastaste noorte ajusid, kellest pool suitsetas kanepit ja ülejäänud mitte, kirjutab mic.com.
Kui varasemates uuringutes on näidatud, et pideva kanepitarbimise ja ajumuutuste tekke vahel on seos, siis antud uuring oli esimene, kus sama seos leiti ka nn. pühapäevasuitsetajate puhul.
Üks uuringu kaasautoritest Anne Blood märkis, et levinud valearusaama järgi ei kaasne kanepi suitsetamisega mingit ohtu, kui teha seda vaid aeg-ajalt. Ent nende uuring näitas, et see pole nii.
Kanepisuitsetajate grupis olnud 20 inimest suitsetasid kanepit keskmiselt neljal korral nädalas, seitse inimest suitsetasid vaid korra nädalas. Uuringu ühe autori Hans Breiteri sõnul kaasasid nad inimesed, kelle elus ei ole näha mingeid kanepisuitsetamise halbu mõjusid – ei mingeid probleeme töö, kooli, seadusega pahuksisse sattumise, suhete ega sõltuvusega.
Kasutades neuropildistamise tehnoloogiat uurisid teadlased osalejate kahte ajuosa – nucleus accumbens’it ja amügdalat. Need ajuosad vastutavad kindlate tegevuste kasulikkuse või kahjulikkuse hindamise eest ning rahuldustunde saamise eest meeldivate tegevuste, nagu söömise, seksi ja sotsiaalse suhtluse puhul.
Breiter märkis, et kuigi kõik ajuosad on olulised, ei tahaks keegi tegelikult just neid ajuosasid kuidagi kahjustada, sest nad on eluliselt vajalikud selle suhtes, mida inimesed elus üldse nauditavaks peavad ning ka hea ja halva vahe tunnetamisel.
Teadlasi šokeeris aga see, et absoluutselt iga uuringusse kaasatud kanepisuitsetaja ajus, kaasa arvatud nendel, kes tegid seda vaid korra nädalas, oli märgatavaid muutusi ning nucleus accumbens’i ja amügdala ajuosades oli muutusi nii tiheduses, mahus ja kujus. Neik, kes suitsetasid enam, olid muutused suuremad.
Uuringu autorid tunnistavad, et nende valim oli väga väike. Seetõttu plaanivad nad nüüd läbi viia suurema uuringu, mis ei vaatle mitte vaid muutusi ajus, vaid püüab leida seose ka nende muutuste tagajärgedega. See oleks suureks edasiminekuks, sest siiani on uuringud näidanud, et kanep võib põhjustada muutusi ajus, kuid ei ole veel selge, mida see inimeste jaoks tegelikult võib tähendada.
Kuid praegu jäävad teadlased oma senise leiu juurde. «Inimesed arvavad, et väikeses koguses kanepit ei põhjusta probleeme, kui inimene tööl ja ja koolis normaalselt hakkama saab. Meie andmed ütlevad otse, et see ei ole nii,» ütles Breiter.