Kuidas öistes vahetustes töötades oma tervist hoida?

Töötervishoiu professor soovitab öötöölistel rohkem mõelda öötöö boonustele: suuremale palgale ja eesootavatele vabadele päevadele.

FOTO: SCANPIX

«Rahva tervise seisukohalt on vahetustega töö muutumas suureks probleemiks, kuna ebareeglipäraste tööaegadega töötamine sageneb kogu maailmas,» ennustas Soome Töötervishoiuameti professor Mikko Härmä.

«Vahetustega töö põhjustab suuremal osal inimestel kroonilist unepuudust ning füsioloogilise une-ärkveloleku rütmi häirumist,» nentis Härmä ajakirjas «Työ Tervellisyys ja Turvallisuus».

«Öötöö põhjustab unenappust, see aga omakorda nõrgestab suhkru ainevahetust, üldist immuunsüsteemi, sealhulgas stressitaluvust. Ärkvelolekus suureneb söögisu, kuid öösiti on ainevahetus tavapärasest aeglasem, mis öises vahetuses töötajatel põhjustab rasvumist, seedehäireid, kõhuvalusid. Unepuudusest tingitud insuliiniresistentsus aga on tõsine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.»

«Et öötöö tervist kahjustav mõju oleks võimalikult väike, peaks igas töökohas olema töötajate vahetuste graafik võimalikult paindlikult planeeritud ning öötöötajad peaksid regulaarselt käima tervisekontrollis,» ütles Härmä raamatus «Hyvinvointia vuorotyöhön». Väga oluline on Härmä sõnul ka asjaolu, et inimesed saaksid ise oma töögraafikute koostamisel kaasa rääkida.

Võimalus ise oma tööaegade üle otsustada vähendab eriti naistel tööstressist tingitud haiguspäevade arvu, kinnitas Härmä. Öötöö terviseriskid vähenevad ka siis, kui töögraafikud on pikaks ajaks ette koostatud, et töötajatel oleks kindlustunne, millal nad on tööl ja millal vabad, kinnitas Härmä.

Et une-ärkveloleku rütmi võimalikult tasakaalus hoida, soovitas Härmä öötöölistel töö- ja koduasjad rangelt lahus hoida.

«Unehäired on öötöölistel väga kerged tekkima. Nende peamine häda pole mitte uinumisraskused, vaid see, et ärgatakse liiga vara, end korralikult välja magamata. Seetõttu peaksid just öötöölised eriti hoolikalt jälgima unehügieeni: uinuma vaikses jahedas magamistoas jms. Ning järgima tavapärast magamaminekurutiini. Kindlasti võiks kasutada kõrvatroppe ja magamisprille,» soovitas ta.

«Kui uni ei tule, võiks süüa kerge süsivesikuterikka vahepala. Kui vähegi võimalik, tuleks enne öisesse vahetusse minekut 1-2 tundi magada. Seevastu öisest vahetusest koju tulles ei tasu liiga pikalt magada, und peab järkuma ka järgmiseks päevaks. Korralik pikk uni on üks tõhusamaid vähitõrjujaid,» nentis ta.

Öisest vahetusest tulles peaks päeva peamine söögikord olema enne kella ühte päeval. Öises vahetuses töötades ei tohi kofeiini sisaldavate jookidega liialdada, neid võib juua vaid vahetuse alguses, kuid mitte vastu hommikut. Viis tundi enne magamaminekut tuleks kohvi, tee või kokakoola joomist vältida.

Pausid- tervisele ülimalt olulised

«Öises vahetuses töötades tuleks iga teise tunni alguses pidada 5-10- minuti pikkune paus, see aitab vahetuse lõpuni virgena püsida. Pausi ajal tuleks ringi liikuda, suhelda, juua, süüa väike vahepala. Kui vähegi võimalik, võiks esimest pausi pikendada ja teha 10-20 minutiline uinak. Kindlasti ei tohiks pause vahele jääda, lootuses seeläbi teha lühem vahetus ja varem koju pääseda,» hoiatas Härmä.

Niisamuti soovitas ta mitte töötada eredas valguses. «Melatoniini tootmine kehas suureneb, kui teha tööd nii hämaras kui vähegi võimalik. Ning hoolikalt tuleb jälgida, mida süüakse. Öösel süües tõuseb vere suhkrusisaldus kõrgemale kui päeval süües. Hilisõhtul süües on ka nn hea kolesterooli tase veres väiksem. Seetõttu tuleks süüa kergeid, väherasvaseid roogi ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid,» lisas ta.


.

Tagasi üles