Arst: meil on paremad töötingimused kui üle lahe

Kuigi täna avatud Põhja-Eesti regionaalhaigla uuendatud osas töötavad arstid näitavad uhkusega ainulaadset meditsiinitehnikat, on nende kinnitusel kõige olulisem see, et nüüd on nii patsientidel kui arstidele haiglas inimväärsed tingimused.

«Vana osaga pole seda (uusi ruume –toim) mõtet võrreldagi, see oli nagu 80ndad,» tunnistas Põhja-Eesti regionaalhaigla  II kardioloogiaosakonna juhataja Riina Vettus oma uusi tööruume näidates. Märgatavalt on paranenud nii patsientide olme- kui ka arstide töötingimused. «Me töötame nüüd normaalsetes tingimustes ja see on kõige olulisem,» sõnas Vettus. Arsti sõnul võib praegu öelda, et temal on Eestis hetkel isegi paremad töötingimused kui üle lahe töötavatel kolleegidel. «Eks see ole ka sõnum noortele, et ärge jookske piiri taha,» lisas ta.

Kui vanasti seisid meditsiiniseadmed haige voodi kõrval, siis nüüd need kinnitatud lakke. «Süsteem jätab põranda vabaks ja see on väga hea lahendus, kui on vaja näiteks kiiresti elustada, me saame kohe haiget voodiga liigutada,» sõnas ta silmnähtava uhkusega oma osakonna intensiivravi palatit näidates. Analüüside laborisse viimiseks pole enam vaja minna laborisse, vaid neid saab osakonnast saata toruposti teel. Ka saavad osakonnaarstid oma kabinetist arvuti vahendusel jälgida, milline on patsiendi südametöö.

Kuigi ka kardioloogikeskuse juhataja Jaanus Laanoja käsutuses on uus ja  Eestis ainulaadne magnetnavigatsiooniseade Stereotaxis kiirete südamerütmihäirete raviks, on tohter veendunud, et uuendatud korpuse puhul on kõige olulisem siiski patsientide olmetingimuste paranemine. «Kui me vaatame oma vanu palateid, siis seal oli ikka sügav nõukogude aja lõpp, see oli suisa masendav,» sõnas ta. «Haiglas olemine ei saa olla meeldiv, aga nüüd on see vähemalt meeldivam,» lisas ta.

Uuendatud korpuses asub ka Baltimaades ainulaadne analüüsiliin, millega saab teha väga suures koguses analüüse palju väiksema tööjõukuluga. «Meditsiin läheb ju selles suunas, et kuigi inimest arv ei suurene, siis järjest rohkem tuleb laboris teha proove,» selgitas labori juhataja Marge Kütt. Selle seadmega tehakse n-ö tavalise kliinilise vere analüüse, määratakse veresuhkru, kolesterooli taset, kasvaja- ja infarktimarkereid. «Tehakse neid väikseid analüüse, mida palju vaja läheb,» sõnas Kütt.

Haigete jaoks vähem nähtavam, kuid samas väga oluline, on ka köögi remont. Esialgu tegutseb köögis küll erafirma, kuid sügisel hakkavad seal süüa tegema haigla palgal olevad inimesed.

Osaliselt on nüüdseks ka uuendatud polikliinik, mille täielik renoveerimine peaks lõppema 2015. aasta lõpus. Kui praegu tuleb patsientidel minna suurde üldisesse registratuuri, siis edaspidi on igal osakonnal oma registratuur ja haigla juhatuse esimees Tõnis Allik usub, et see peaks haigete liikumist kiirendama. Pärast C-korpuse täielikku remonti saab haigla juurde ka voodikohti, sest praegu on osa palatiruumidest polikliiniku käsutuses.

Haigla tulevikust rääkides sõnas Allik, et praeguste plaanide kohaselt jäävad Hiiu korpused alles ning sinna peaks kolima praegu Paldiski maanteel asuv psühhiaatriakliinik, mille hoonetest on haigla pärast kolimist valmis loobuma. Kui C-korpuse remont 2015. aastal lõppeb, siis asutakse uuendama B-osa. «Aastaks 2020 peaks meil B-korpuse katusel olema ka oma kopteriplats,» kinnitas Allik.

PERHi C-korpuse esimeses valminud osas on 15 455 ruutmeetrit pinda. Nüüdisaegsed ruumid saavad haigla polikliinikud, laboratoorium, kardioloogiakeskus (invasiivkardioloogia osakond, kardiointensiivravi osakond, funktsionaaldiagnostika osakond, II kardioloogia osakond), haigla köök, logistikakeskus ja tehniline korrus ning infrastruktuuritehnika teenistus, meditsiinitehnika teenistus, majandusteenistus ja toitlustusteenistus.

Haigla kardioloogiakeskuses ravitakse aastas ca 20 00 patsienti, nendest ambulatoorselt 15 000 ja statsionaarselt 5 000 haiget. Keskuses töötab 233 inimest.